Minu raamatukogus on üks Uue Testamendi uurija Conrad Gempfi raamat „Jesus Asked” („Jeesus küsis”). Kas sa teadsid, et Markuse evangeeliumi 67 episoodis, kus üldse toimub mingi vestlus, esitab 50-s neist Jeesus küsimuse? Isegi kui inimesed esitavad Talle küsimuse, vastab Ta neile küsimusega. „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et igavest elu saada?” Jeesus vastab: „Miks sa nimetad mind heaks?” Või: „Kas on seaduslik maksta keisrile makse või mitte?” Jeesuse vastus: „Kelle pilt on sellel mündil?” Jeesus oli hea küsija.
Ja see võib selgitada, kuidas suutis mõtlik ja teadmishimuline 12-aastane köita Jeruusalemma säravaimate peade ja kõige austatumate vaimulike kaasakistud tähelepanu. Ta esitas küsimusi. Sa ju mäletad seda lugu. Jeesus rändas oma bar mitzvah’ puhul Joosepi ja Maarjaga Naatsaretist pühasse linna. Kuid tagasiteel jäi vanematel paasapühajärgses tunglemises tähele panemata, et Jeesust ei olnud koos nendega. Samal õhtul sai nende hooletus selgeks. Järgmisel päeval kiirustasid Joosep ja Maarja tagasi Jeruusalemma ja veetsid veel ühe palavikulise päeva oma „kadunud” last otsides. Ja kust nad Ta leidsid? „Nad leidsid Jeesuse pühakojas istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsitlemas.” (Lk 2:46) „Ajastute igatsus” kirjeldab neid küsimusi: „Jeesus näis janunevat Jumala tundmise järele. Tema küsimused panid mõtlema sügavatele tõdedele, mis olid kaua olnud unustuse varjus, kuid olulised hingede õnnistuseks.” (lk 43) Kergendustundega, kuid tõredalt kiirustas Maarja oma poja poole: „Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme sind südamevaluga otsinud.” (salm 48) 12-aastane Jeesus vaatas oma ema armastavasse, kuid pahandavasse näkku ja kui Ta kõneles esimesed punases kirjas sõnad Luuka evangeeliumis, siis tõepoolest on see küsimus. Õigupoolest, kaks küsimust. „Miks te siis otsisite mind?” küsis Ta. „Kas te ei teadnud, et ma pean oma Isa asjadega tegelema?” Maarja hüüdis: „Sinu isa ja mina” ning poiss vastas: „Ei, minu Isa ja mina.” Sest kas pole just see suhe meie kõigi jaoks otsustav?
„Ma pean oma Isa asjadega tegelema.” Lõppude lõpuks, kas pole valitud eeskätt sellepärast valitud, et ühineda Isaga Tema innukas tegevuses ja ainsas missioonis otsida ja päästa ülejäänud Tema kadunud lastest? Kas pole aeg, et ka meie peaksime tegelema oma Isa asjadega?
In English