Jesaja suunas tänase piibliteksti sõnad inimestele, kes olid väga religioossed. Neile, kes olid ohvrite toomises ja rituaalide järgimises väga hoolikad, kuid ometi leidis Jumal nende paastumise tühja olevat. „Te osalete religioossetes rituaalides,“ ütles Ta neile, „ja ometi ei tee te midagi, et olla osavõtlikud kaasinimeste kannatuste suhtes.“
Pean tunnistama, et kui neid sõnu loen, pean end süüdi tunnistama. Väga palju lihtsam ja mugavam on teha nägu, et me ei näe end ümbritsevate inimeste kannatusi, sest selle tunnistamine − ja selle suhtes millegi ettevõtmine − tähendab sageli enda mugavuse ja turvalisuse ohustamist. Mitte väga ammu, kui reisisin Itaalia maapiirkonnas ja astusin toidupoest välja, lähenes mulle üks noormees ja palus pudelit vett. Olin just vett ostnud, sest pidin veetma kogu päeva mägedes töötades ning ma ei pääsenud vee juurde umbes neliteist tundi. Pudeli äraandmine tähendanuks, et pean minema poodi tagasi ja ootama järjekorras, et järgmine pudel osta, seega oli mu esimene instinkt keelduda.
Aga kui noormees eemale läks, sosistas vaikne hääl mu südames sõnu Jesaja 58. peatükist. „Sel noormehel oleks Jeesuse läheduses palju lihtsam olnud,“ meenutas mulle hääl. Ma kahetsesin ja ulatasin noormehele vee, mõistes, et igasugune ebamugavus, mida võisin kogeda, kahvatus tänavaelu kõrval.
Paljud meist paluvad Jumalalt tervendamist mitmesugustest vaevustest ja see on õige. Meid on kutsutud julgelt Tema trooni ette astuma ja oma palveid esitama (Kiri heebrealastele 4:16). Kuid me ei tohi kunagi unustada, et sel ajal kui oleme osavad paluma, on ka meil palutud olla kellegi teise palve vastuseks.
See paistab olema sünergiline suhe; meie valmisolek olla teiste tervendamise vahendiks toob tervenemise meie enda ellu. Jumal kasutab meie osalust teenimises, et muuta meie elu, sest kui meie fookus on suunatud väljapoole, teistele, astume tõeliselt tee pealt eest, nii et Tema saab meis tegutseda. „Siis ilmub su valgus otsekui koit,“ jätkatakse Jesaja 58:8, „ja su paranemine edeneb jõudsasti.“
In English