ARVETEÕIENDAMINE KÕRBES – 1

Avaldatud 4.8.2015, rubriik Päeva sõna

Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu. Psalmid 119:11

Lähis-Ida on traagilisel kombel olnud mitme maailma suurima konflikti ja arveteõiendamise kõrvetav-liivane sündmuskoht. Kuid iial pole kõrbes olnud niisugust arveteõiendamist, nagu see, mille tunnistajaks oleme ikka ja jälle.

Üksik kuju kõnnib kõrbepäikese pimestavas valguses. Tema ees närtsitava lõõsa all laiub tohutu praguline ja kuivanud lagendik. Pruun ja viljatu pind ei paku tema lohutuseks ühtki puud ega ainustki rohuliblet. Üksildane kuju kõmbib edasi, huuled pragunenud ja janus lõhenenud, silmad verd täis valgunud ja väsinud, nägu päikesest põlenud ja tuulest piitsutatud. Kuid siin pole midagi, millega oma tolmjat janu kustutada, ei midagi, millega leevendada närivat nälga. Ja nii ta pöördub. Tagasi selle mäenõlva kivise eendi kuuma varju, tagasi sinna, kus ta on ligi kuus nädalat ilma toiduta palvetanud. Nelikümmend päeva tagasi oli taevas avanenud valgusvihus ja Hääl oli kuulutanud tilkuva ristitu armsaks Jumala Pojaks. Aga see oli 40 päeva tagasi. Nüüd tundus Jumala hääl olevat vaid kauge mälestuse miraaž, kui üksik mees kannatab üksinda kõrbekuumuses.

Äkitselt purustab kuuma ja rõhuva vaikuse teine hääl. Mees pöördub, et ligitikkujat näha. Mis kontrastide komöödia on nende kahe olevuse portree! Üks nägu on kõhetu ja kõhnunud, silmad aukus, põsesarnad turritamas nagu mustvalgel holokausti fotol. Kuid teine nägu – sile, puhas, õilis, uhke – nagu taevaliku aupaistega. Need kaks vastandit on sõjas, mis on ikka veel galaktiline. Maskeerunud ingel, kes on langenud mässaja, kõneleb esimesena: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid saaksid leibadeks!” (Mt 4:3)

Kõhnunud Mees lükkab kuiva keele aeglaselt üle soolaste, lõhenenud huulte. Tõde on, et Tal pole jumalik vägi mitte üksnes sõrmeotstel, vaid Tal on jumalik vägi ka sõrmeotstes, sest Ta on lihaks saanud Jumal ning üheainsa korraldusega võiks Ta tõepoolest selle kivise pinna pagaritöökojaks muuta. Kuid Ta vastas ja ütles: „Kirjutatud on …” (salm 4)

Kolm korda pommitab taeva ja inimkonna vaenlane nõrkenud Päästjat sellel kõrbesel pinnal. Ja kolm kord lükkab Jeesus ta tagasi lihtsalt kahe sõnaga. „Kirjutatud on.”

Aga kuidas sa saad teada, mis on Sõnas kirjutatud, kui see pole sinu südames talletatud?

Jaga Facebookis