Viimastel aastatel on ülikoolide linnakutes häiriv suundumus teisitimõtlemist summutada. Õpilased nõuavad „turvalist paika“, kuhu varjuda või kus toibuda selliste ideedega pommitamisest, mis käivad nende enda eelistatud mõtteviisile vastu. Mõnikord paisub vaenulikkus teisitimõtlemise suhtes koguni füüsiliseks vägivallaks ja mässuks. See meenutab kahtlaselt seda maailma, mida kirjeldas George Orwell oma romaanis „1984“, kus valitsus reguleerib ja kirjutab ümber isegi keele, et säilitada mõtteviisi sarnasus.
See on häiriv suundumus, sest sunnitud mõtteviisi sarnasus on autoritaarsetele režiimidele iseloomulik tunnus; võimu haarde säilitamiseks on totalitaarsed valitsejad arvamuste erinevuse keelanud. Kristlased peaksid olema eriti valvsad selliste suundumuste suhtes, kuhu maailm vajub kui imetleb ja järgib metsalist (vt Ilmutuse 13:3).
On ka üks teine koht, kus kristlased peaksid ühismõtteviisi suhtes valvsad olema. Sageli kipume pidama teatud isikuomadusi universaalselt ihaldusväärseiks ning me mõistame teiste vaimulikkuse kvaliteedi üle kohut selle järgi, kas neil paistavad teatud annid ja võimed olevat või mitte. Ideaalset kristlast on lihtne ette kujutada. 20. sajandi alguses läänemaailmas esile kerkinud ekstravertsuse järjest suurema eelistamise tugeva mõju all olles ootame sageli, et meie kaasusklikud käiksid Dale Carnegie’ jälgedes. Me usume, et hea kristlane peaks olema andeks juht ja osav palvesõdalane, ta peaks tundma end mugavalt võõrastega vestlust alustades, ta peaks olema valmis avama oma kodu piiblitundide jaoks, olema osav lastega, olema alati valmis oma isiklikku tunnistust silmapilgutuse peale jagama ja nii edasi.
Kuid see ei ole Piiblis esitatud pilt kogudusest. Kaugel sellest, et esitada mõtteviisi ja tegutsemise ühtsust kui koguduse ideaali, rõhutatakse Pühakirjas, kuidas me kõik üht Jumalat teenides ja sama Vaimu mõju all säilitame siiski individuaalsuse. Jumal ei oota, et jäljendaksime oma ande kasutades kuulsaid kristlasi. Ta ei kutsu meid oma töösse sellepärast, et oleme kellegi teise moodi; Ta kasutab meid töös sellepärast, et me ei ole kellegi teise moodi. Teisisõnu, Jumal on kutsunud sind olema sina ise.
In English