Üksainus tekst Pauluse kirjadest kummutab osavalt ühe suurima tänapäeva valearusaama vaimuandide kohta. Palju aastaid tagasi, enne kui minust sai valmis kristlik usklik, kutsus üks sõber mind kirikusse jumalateenistusele. See oli üsna ebatavaline ja erinev kõigest, mida olin Hollandi kalvinistlikus kirikus kasvades näinud. Päris kirikuhoone asemel oli grupp üürinud kaupluse vaateakendega ruumi, mis on praegu saanud tavalisemaks, kuid tol ajal oli haruldane. Teenistuse ajal − ehk oleks täpsem sõna „programm“ − ei avanud keegi Piiblit ja selle sisu tõlgendavat jutlust ei olnud.
Selle asemel seisis ees üks mees ja selgitas, kuidas väga eriline vaimuand on saadaval kõigile kuulajatele, kui nad ainult õpiksid, kuidas seda kasutada. Anni saamiseks tuli tema sõnul vaid oma „mõistus tühjendada“ ja „lasta sel juhtuda“. Minu peas kõlas kohe häirekell; ma polnud tol ajal küll praktiline kristlane, kuid ma teadsin paremat kui mõistuse tühjendamine ja mingi mõju mõistuseta vastuvõtmine.
Nagu selgus, oli see eriline and kontrollimatu naermine, mis muutis teovõimetuks need, kes selle mõju alla sattusid. Kõikjal minu ümber hakkasid inimesed põrandale kukkuma, metsikutes naeruhoogudes tõmmeldes. See oli rohkem kui muret tekitav. Nagu varem 20. sajandil esinenud karismaatiline moehullus − „keeltega rääkimine“ −, nii peeti ka „püha naeru“ ilmnemist vaieldamatuks tõendiks „Vaimuga ristimisest“.
Ära unusta, et sa ei leia Uue Testamendi koguduses sellise „anni“ ilmnemist; kogu eeldus on vale. Piibel ei kirjelda ühtki vaimuandi, mis peaks kõigil olemas olema tõendamaks Vaimu ligiolu, ning kahtlemata ei õpetata Piiblis, et meie saame otsustada, missugused annid Jumalalt vastu võtame. Püha Vaim otsustab, missugused vaimuannid soovib Ta igaühel meist anda, „jagades igaühele eriosa, nõnda nagu tema tahab“.
Kui sa selle üle mõtled, siis see on parim korraldus. Jumal tunneb sind paremini kui sa ise. Ta ei eksi kunagi, kui otsustab, kuidas saad teha oma parima ja mõjuvõimsa osa Tema iseloomu ilmutamisel maailmale.
In English