RAAMAT JUMALA JUUREST

Jumal on arvanud heaks anda oma tõde maailmale inimeste kaudu. Püha Vaimu läbi on Tema ise teinud need vahendajad võimelisteks seda tööd teostama. Jumal ise juhtis nende mõistust valima, mida kõnelda ja kirjutada. Tõeaare pandi maistesse saviastjatesse, kuid see ei muuda selle taevast päritolu. /.../ Usaldav Jumala laps näeb selles [Pühakirjas] jumaliku väe aulisust täis armu ja tõde. GC vi,vii

Piibli kirjutajatel tuli väljendada oma mõtteid inimkeeles. On ju Piibel kirjutatud inimeste poolt, keda inspireeris Püha Vaim. Kuid ebatäiusliku keeletundmise pärast, inimmeele rikutuse ja sagedase tõest kõrvalepõiklemise tõttu loevad ja mõistavad paljud Piiblit just nii nagu neile kõige enam meeldib. Seetõttu ei saa keegi öelda, et Piibel on raskesti mõistetav. /.../

Pühakirja ei antud meile ühekorraga, mõtete pideva, katkematu joana, vaid järk-järgult, inimpõlvede jooksul – nii nagu Jumal oma ettenägelikkuses leidis sobiva võimaluse nende sügavate mõtete avaldamiseks erinevates kohtades ja erinevatel aegadel. Inimesed kirjutasid just nii, kuidas neid mõjutas Püha Vaim.

Alati pole Pühakirja tekstid meie arvates loogilises järjestuses ja me ei oska nende vahel seoseid leida. /.../ Piibli tõed on nagu peidetud kalliskivid, mida peab vaevaliste jõupingutustega otsima ja välja kaevama. Need, kes arvavad end omavat Pühakirjast põhjalikke teadmisi, kuid tunnevad seda tegelikult vaid pealiskaudselt, kõnelevad Piibli vasturääkivustest ja kahtlevad Jumala Sõna autoriteedis. Kuid need, kelle südamed on kooskõlas tõe ja Jumala käskudega, uurivad Pühakirja sellise meelsusega, mis on valmis vastu võtma Jumala mõjutusi. Valgustatud hing näeb Piibli tekstide vahel kooskõla, üht peamist kuldset lõnga, mis läbib Pühakirja kui tervikut. Selle lõnga jälgimine nõuab aga kannatlikkust, sügavat mõtisklemist ja palvetamist. 1SM 19,20