PATT - ÜLIVÄGA PATUNE

Oma suure halastuse tõttu kannatas Jumal Lutsiferiga kaua. Rahulolematu ja vihkav meelsus oli seni olnud taevas tundmatu. See oli uus element - võõras, arusaamatu, müstiline.

Algul ei mõistnud Lutsifer oma tundeid isegi; oli aeg, mil ta kartis väljendada oma mõtteid ja kujutlusi, kuid sellegipoolest ei hüljanud ta neid. Ta ei osanud ette näha, milleni see viib. Jumal püüdis teda tagasi enda poole pöörata pingutustega, mida suudab vaid lõputu armastus ja tarkus. Lutsiferile tõestati, et ta vihkab põhjuseta ning talle näidati, milline on pideva vastuhaku tulemus. Lutsifer veendus, et ta käitub halvasti. Ta nägi, et “õige on Issand kõigil oma teedel ja vaga kõigis oma tegudes”. L 145,17. Ta mõistis, et jumalikud otsused on õiglased ja et ta peaks neid tunnustama kogu taeva ees. /…/ Ta oli juba otsustamas, et pöördub tagasi, kuid teda takistas uhkus. /…/ Ta jätkas ikkagi oma arusaamade kaitsmist ning astus lõplikult suurde võitlusse Loojaga. /…/

Saatana vastuhakk on õpetuseks kogu universumile läbi aegade - igavene tunnistus patu olemusest ja selle kohutavatest tagajärgedest. Saatana põhimõtte väljakujunemine ning selle mõju nii inimestele kui inglitele näitab, millised on jumaliku autoriteedi hülgamise viljad. See näitab, et just Jumala valitsuspõhimõtted tagavad kogu loodu heaolu. Nii on kogemus selle kohutava katse tulemustest kõigile pühadele olevustele igaveseks kaitsjaks, mis hoiab neid üleastujate pettuste eest ning patu ja sellest tulenevate kannatuste eest. PP 39-43

Patu koledust näitab see, millist hinda tuli maksta meie lunastamiseks. 6T 66