Armastus on põhimõte, mis on Jumala valitsuse aluseks nii maal kui ka taevas ja armastus peab väljenduma ka kristlase elus. /…/ Süda, mida on mõjutanud see püha põhimõe, kantakse kõrgemale kõigist isekatest loomuomadustest. YI 10.06.1897
Püüdes leida sobivaid sõnu Jumala armastuse kirjeldamiseks, tunduvad kõik sõnad meile liialt tuimad, tahumatud ja sobimatud ning lõpuks paneme sule kõrvale ja ütleme: “Ei, seda ei saa kirjeldada.” Me suudame vaid öelda nagu ütles Jeesuse armastatud jünger: “Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks.” 1Jh 3,1. Püüdes kirjeldada seda armastust, tundub meile, nagu oleksime väikelapsed, kes proovivad öelda oma esimesi sõnu. Me võime vaikides Jumala armastust ülistada, sest siin näitab vaikimine meie suurimat kõneosavust. Jumala armastus on suurem kui ükski keel seda kirjeldada suudab. FE 179-80
Kogu isalik armastus, mis läbi südamekanalite on põlvkondade jooksul inimesteni jõudnud, kõik õrnuse allikad, mis inimeste südametes on avanenud, on vaid tilgakse sellest piiritust Jumala armastuse ookeanist. Sõnad ei küündi selleni, sulg ei suuda seda kirja panna. Sa võid sellest mõtiskleda kogu oma elu; sa võid hoolsalt uurida Pühakirja, et seda mõista; võib-olla võtad sa kokku kogu oma jõu, mille Taevaisa sulle andnud on, püüdes veidigi aimata Jumala armastuse piire. Siiski on see sinu mõistuse jaoks kättesaamatu. Sa võid uurida seda armastust kasvõi sajandeid, sellegipoolest ei tunneta sa lõplikult Jumala armastuse pikkust ja laiust, sügavust ja kõrgust, kui Ta lubas oma Pojal surra maailma pattude eest. Ka igavikus ei mõista me seda lõpuni. Siiski, kui me uurime Piiblit ja mõtiskleme Kristuse elust ning lunastusplaanist, avaneb see meie mõistusele üha enam ja enam. 5T 740
In English