INIMESE JALAJÄLJED KUUL

Olime parasjagu Hope’is Briti Kolumbias ja viisime läbi evangeelset kampaaniat. Oli parajasti aeg alustada õhtuse koosolekuga, kuid meie olime kui naelutatud raadio külge ning ootasime hinge kinni pidades sõnumeid. Viimaks kuulsimegi neid erutavaid hääli: “Teile on antud käsk maandumiseks. ... Mõistan, Roger, käsk maanduda. .... 3000 jalga maabumiseni. ...” Siis, pärast väga kiiret ja arusaamatut kõnet kahe inimese vahel, kuulsime edasi: “100 jalga allapoole, 9 edasi... 75 jalga allapoole ... Maapind näib päris hea..... Veel pool jalga alla .... Süütame tuled.... Keerutame mingit tolmu üles.... Mingi õrn vari ilmus... Liigume 4 jalga edasi ja hoiame pisut paremale... Veel pool jalga allapoole, 30 sekundit maandumiseni... Süütame kontakttuled... OK... Mootor seisma ... Mootori ülekanne välja lülitatud.”

“Me kuuleme teid, Kotkas.”

“Siin Houston, Tranquiliti baas. Kotkas on maandunud!”

Neid väheseid sekundeid ei suuda ma unustada. See ei saanud olla tõsi, kuid ometi oli. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin olid maandunud Kuule. Viimaks oli inimene jõudnud Kuule – tegelikult isegi kaks neist. Ja mõni tund hiljem astusid nad esimesi samme kuutolmus – esimesed jalajäljed Kuul! “Ma astun pardalt maha ... See on väike samm inimese jaoks, aga tohutu suur samm inimkonnale,” hüüdis Armstrong pärast oma esimest sammu Kuul.

Ühe hetke vältel, kui inimeste teadvusse jõudis, mida need mehed olid saavutanud, tundis ilmselt igaüks uhkust selle üle, et on inimene. Nii minagi. Kuid siis tõusid mu meelde sõnad: “Kui ma näen... kuud.” Kuu näitab Jumala aulisust. See kuulub Jumalale. Pea meeles sõnu: “Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled?” (Ps 8:4-5). Inimesed maandusid Kuul, kuid Jumal lõi Kuu. Miks peaks Jumal üldse pöörama tähelepanu Armstrongi ja Aldrini maandumisele Kuule?

Isa, Poeg ja Püha Vaim lõid meie maailma – ka inimese (1Ms 1:1-3,27). Mis on inimesed kõikvõimsa ja piiritu Looja silmis? Nad on Talle nii olulised, et Ta andis oma Poja nende eest. Jeesus tuli vabatahtlikuna meie maailma meie eest surema, et päästa sind ja mind meie pattudest (Jh.3:16). “Kui ma näen... kuud,” mille meie Looja on kujundanud, siis kummardan sügavas aukartuses ja tänus selle eest, mida Jeesus on minu heaks teinud.

H. M. S. Richards, Jr.