Hoone kindlal alusel

Avaldatud 8.1.2011, rubriik Päeva sõna

„Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule. Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ja sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule. Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale. Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.” (Mt 7:24–27)

Me teame, et hoone vajab kindlat alust – vundamenti. Hoone välimus on teisejärgulise tähtsusega. Kas ehitis on suur või väike, puust või kivist, kaunistatud või mitte – see on vaid võimaluste ja maitse asi. Kristus ei kirjelda ülalmainitud tähendamissõnas hoonete välimust, rõhutab vaid nende erinevust aluses.

Vaimulikus elus võime rääkida ehitamisest, pidades silmas iseloomu kasvatamist. On inimesi, kes on õppimise teel omandanud suuri teadmisi, kuid kes siiski elutormides hukkuvad. Teised on mitmesugustel juhtivatel kohtadel, rikkad mitmesuguste annetega, on lugupeetud ja austatud, kuid ometi tekkisid mingi elutormi korral elumüüridesse praod ja „hoone” varises kokku. Niisugused ehitajad ehitasid küll ilusa hoone, kuid neil puudus alus – kindel Kristuse sarnane iseloom.

On sinu iseloom, maailmavaade ja kogu elu rajatud kindlale, kõikumatule alusele – Kristusele?

Ees seisab jälle uus aasta oma probleemide ja muredega, aga ka võimalustega alustada ja ehitada. Püüame ehitada kindlale alusele, siis on meil püsi! See õnnestub meil, vaadates üksnes Kristusele, kes on meie usuelu „alustaja ja täidesaatja” (Hb 12:2).

Galina Lõhmus

Meil tuleb jälle vastu võtta

ja vana igavikku saata.

Aeg ikka omasoodu tõttab.

On tormid valjud

ja marulained lakkamata

siin püüdnud murda aja Kaljut.

Ta siiski seisab kõikumata.

See Kalju – Tõde –

on kõige olemise alus.

See lihaks saanud Sõna vägev

ja Valgus igaveses elus.

Evi Lõhmus