Kontaktide rägastikus I

Mõnda aega tagasi käisin kirikusaali rõdul. Ei mäleta isegi, mida oli mul sinna asja, kuid silme ette jäi kapil seisev aerosoolipudel ja sellel imelik silt pealkirjaga „Kontaktide puhastaja”.

Ilmselt teab elektriasjandusega tegelev inimene kohe, millest ma räägin. Mina olen aga elektrivõõras ja mõistan neid kummalisi laengute liikumisi vaid tavatarbija tasandilt – ikka dimensioonis pistik, pesa, lüliti, nupp... Seetõttu tekitaski loetud sedel väga iselaadseid mõtteid.

Kontakt – see pole lihtsalt kokkupuutumise koht. See on millegi üleandmise ja vastuvõtmise koht. See on millegi vahetamise koht. Vool liigub juhtmest juhtmesse mitte suvalise koha peal, vaid seal, kus on kontakt, seal, kus on vastavad tingimused. Seal, kus on suhe.

Kontaktid, mis seisavad paigal ja lasevad läbi neisse sattunud voolu, vajavad aegajalt puhastamist. Sest see, mis seisab, see tolmub ja oksüdeerub ja määrdub. Ja määrdunud kontakt ei anna enam kontakti... See ei saa enam täita oma põhiülesannet – olla vahendajaks, olla seose tekitajaks kahe poole vahel.

Ka suhteid inimeste vahel võib nimetada kontaktideks. Ja äkki isegi suhet Jumalaga... Ja ka need kontaktid vajavad aegajalt ülevaatamist, isegi puhastamist. Eriti siis, kui nad pikemat aega vaid iseenese najal seisnud on.

Kontakt Jumalaga on olulisim side – selle kaudu saame kõike eluks vajalikku. Nii seda, mida saab mõõta ja kaaluda, kui ka mõõdetamatut-kaalumatut. Ma olen avatud Temalt vastu võtma kõike head. Ent see kontakt, see suhe peab olema kahepoolne – minu poolt peab midagi ka Jumala poole minema. Kui suhe on korras, siis liigub seda rada pidi mu palve, mu tänu, mu teenimine, mu pühendumine, mulle antud vahenditest ja võimalustest osa saadan Jumalale tagasi.

Ent ehkki Jumalalt inimese suunas liigub alati lõputu headus ja armastus, hoolimine ja andestus, lootus, lunastus, jõud ja juhatus, on inimesepoolne saadetis sageli üsna inetu – selles on süüdistusi, eneseõigustust, rahulolematust ja protesti, mässumeelsust ja ülbust, hoolimatust ja halastamatust... Selles on kontakti eitamist, kinnitoppimist ja jumalapilkamist.

Mõelgem: noor Peetrus oma arutus tulisuses, Saulus oma pühendunud vastuhakus, Joona oma protestimeelsuses ja enesekesksuses jne.

Või mõelgem iseendale. Miks mina? Miks pean mina täitma neid ülesandeid ja tegema neid asju, loobuma millestki? Miks mulle juhtub seda ja toda, mis mulle ei meeldi? Miks mulle ei saa osaks seda head, mis saab osaks kellelegi teisele? Miks mul ei ole neid võimalusi või tingimusi, mis on teistel? Need küsimused pole enamusele meist võõrad.

Mis võiks olla selle kontakti puhastajaks? Ilm 3:18: „Ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid.”

Meie valik on pakutu vastu võtta.

Anne Vahtramäe