Tema tiiva all

Kui Rutt tuli paganlikust maailmast Iisraeli ühiskonda, jättis ta maha rohkem kui oma kodumaa. Tol ajal oli igal rahval oma jumal, kes kaitses oma kummardajaid ja võitles nende eest. Moabi järeltulijana võis tema jumalaks olla näiteks Keemos. Siiski õppis ta oma abikaasa ja veel enam Naomi mõjul tundma Jehoovat.

Vahemere idakallast oli tabanud näljahäda, kuid iisraeli rahval oli leiba. Kuid see polnud ainus, mis Rutti iisraellaste poole tõmbas. Ta imetles Naomi puhast iseloomu. Ta oli nõus kummardama pigem oma ämma Jumalat kui minema tagasi Keemose altari ette.

Iisraeli umalateenistuse keskpunkt oli Siilos, kus asus pühamutelk. Kuid Jumala mõju oli levinud üle kogu rahva. Kus iganes elas ustavaid iisraeliite, olid nad tuntud oma puhta eluviisi poolest. Käsuõpetuse nõuded olid kõrgemad kui ühegi ümbritseva rahva seaduste nõuded.

Tänase piibliteksti lugu räägib leviraadist- sugulased pidid alles hoidma oma surnud venna nime. Nii Naomi kui ka Boas suhtusid sellesse seadusesse tõsiselt. Isegi võõramaalane võis sellest kasu saada.

Kõik need praktilised seadused andsid Jumalale „tiivad“. Tänu seadustele sai Rutt omale uue abikaasa. Perekond, mis rõõmuga kuuletus Jumalale, tegi selle võimalikuks.

Rutil oli oluline roll. Jumal armastas oma lapsi, seda oli ta ammu mõistnud. Kuid mis veelgi enam silma hakkas, Jumala lapsed hoolitsesid ka üksteise eest. Nii nagu Jumal tegutses nende heaolu nimel, püüdsid ka nemad teineteist aidata. Seadus käskis armastada oma ligimest, ja see tähendas, et käituda tuli alati kaasinimese heaolu huvides.

See pole isekale inimhingele just kõige kergem käsk täita. Uus leping, mille Taaveti Poeg, üks Boase järeltulijaist sisse seadis, asetab selle vastutuse meie kõigi õlgadele. Jumal võtab oma tiiva alla kõik, kes suhtuvad tõsiselt armastusekäsku.

„Kui me suudaksime end Jumala ees alandada, ja olla lahkedj, suuremeelsed ja õrnasüdamelised, siis oleks sada pöördunut seal, kus praegu on ainult üks.“