Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 10.7.2012, rubriik Päeva sõna

„Väljaspool templit olev õu jäta välja ning ära mõõda seda, sest see on antud paganaile ning nad tallavad püha linna nelikümmend kaks kuud. Ja ma annan oma kahele tunnistajale meelevalla ennustada kotiriidesse rõivastatult tuhat kakssada kuuskümmend päeva.” (Ilm 11:2, 3)

Ma läksin täna hommikul tagasi kooli. Keskkooli! Jah, ma usun, et ma olen selleks pisut liiga vana (ma lõpetasin kooli 1967. aastal). Aga mul on kõrgem eesmärk – seda nimetatakse kasvata-miseks. Üks minu laps oli hädas keskkooli algebraga ja kui ma seda õpikut vaatasin, mõistsin ka põhjust. Ainus probleem seisnes selles, et minu noor laps teadis algebrast rohkem kui mina. Kuidas aidata last, kes on hädas ainega, millest sina tead vähem kui tema ise? Sa lähed tagasi kooli!

Tund oli huvitav. Võimsuse liitmine ja korrutamine. Negatiiv-ne ja nullvõimsus. Selles aines on midagi uskumatult elegantset, isegi kui seda on raske õppida – vähemalt mõne jaoks on see ras-ke. Aga mis on matemaatika? See on lihtsalt intellektuaalse mängu konstruktiivne vorm. Või on see aken sügavamasse universumi reaalsusse, mis eksisteeris juba enne, kui meie selle avastasime?

John Polkinghorne väidab, et matemaatikud on avastajad, mitte leiutajad. Matemaatika vahendusel avastavad nad reaalsuse, mis juba eksisteerib. Algarvud (arvud, mis jagunevad vaid iseenda ja ühega: 2, 3, 5, 7, 11, 13 jne) on näiteks alati olemas olnud, isegi enne, kui meie nende olemasolu märkasime. Aga kus nad on olnud? Polkinghorne ütleb, et need on osa universumi algstruktuurist, mis oma sügavamal tasandil eksisteerib ka füüsilise reaalsuse piirest väljaspool. Teisisõnu, universum on midagi enamat kui objekt, mida me saame käsitleda ja vaadelda. Uurimused annavad vihjeid, et aluspõhimõtted, nagu matemaatika, tõde ja ilu on üle inimese mõistmise, vaatlemise või sildistamise. Kui matemaatikutel on õigus, miks siis ei või olla Jumalat, kes ületab kõik piirid, mida teadus saab vaadelda või millega eksperimenteerida?

Polkinghorne’i tõdemus on põnev, kui sa mõistad, et Jumala eneseilmutus apokalüpsises on täis numbreid. Kaks neist on ka tänases tekstis. Nelikümmend kaks kuud, 1260 päeva, viis kuud, 10 päeva ning aeg, ajad ja pool aega esindavad kummalisi ja ebata-valisi viise aja kirjeldamisel. Me oleme vaadelnud rahvasumma alates 144 000st kuni 200 miljonini (kujuta ette, kuidas seda rah-vast üle lugeda!). Lisaks neile numbritele leiame baasarvude kor-dumise, nagu kolm, neli, kuus, seitse, kümme, kaksteist ja kaks-kümmend neli. Kui me neid õigesti mõistame, tunnistavad loodu-se ja ilmutuse raamat ühest ja samast Jumalast – korra Jumalast kaoses, armu ja õiguse Jumalast, armastuse ja viha Jumalast.

Issand, see matemaatika-asi on mulle üle pea. Nii ka paljud arvud Il-mutusraamatus. Aita mul täna leida kord minu isiklikus kaoses.
Jaga Facebookis