MEELDETULETUS SUUREST VÕITLUSEST

Avaldatud 11.1.2007, rubriik Päeva sõna

Sa tegid pattu. Sellepärast tõukasin ma su Jumala mäelt ja hävitasin su, kaitsja keerub, tuliste kivide keskelt. Hs 28:16.

Kirjutan sellest täielikumalt teoses “Suur võitlus”, milles sisaldub lugu Saatana langemisest ja patu sisenemisest meie maailma. Nüüd suudan kirjeldada elavamalt kui iialgi varem suurt võitlust Kristuse, valguse Vürsti, ning Saatana, pimeduse vürsti, vahel. Kuna näen, kuidas Saatana mitmekesised plaanid viivad eksivaid inimesi hävingule ja muudavad nad Saatana sarnaselt Jumala pühast käsust üleastujaiks, sooviksin tõesti, et Jumala inglid tuleksid maa peale ja näitaksid, kui tähtis on see teema.

Tunnen väga kaasa inimestele, kes tahtlikult eemalduvad valgusest, tunnetusest ja kuulekusest Jumala pühale käsule. Nii nagu Aadam ja Eeva uskusid Saatana valet: “Te saate jumalate sarnaseks”, nii loodavad ka need inimesed sõnakuulmatuse kaudu tõusta suurematele kõrgustele, saavutada mõnd meelitavat kohta. Olen asja pärast nii mures, et sel ajal, kui teised magavad, veedan tunde palvetades, et Jumal rakendaks oma võimsat väge paljastamaks saatuslikku pettust inimmeeltes ja juhiks nad Kolgata risti lihtsuse juurde. Seejärel rahustan end mõttega, et kõik need inimesed on ostetud Issanda Jeesuse vere hinnaga. Küllap me armastame neid inimesi, kuid Kolgata tunnistab, kuivõrd armastab neid Jumal. Tegu ei ole meie, vaid Issanda tööga.

Meie oleme vaid tööriistad Issanda käes, et teha Tema, mitte meie tahet. Me vaatame inimesi, kes armu Vaimu trotsivad, ning väriseme nende pärast. Me oleme kurvad ja pettunud, et nad osutuvad ustavusetuteks Jumalale ja Tema tõele; ent tunneme veel suuremat kurbust, kui mõtleme Jeesusele, kes lunastas need inimesed omaenda verega. Me annaksime kõik endale kuuluva, et päästa ühtki inimest, kuid osutub, et me ei saa seda teha. Me oleksime valmis andma isegi elu, et päästa üht inimhinge igavesele elule, kuid isegi sellest ohvrist ei oleks küllalt.

Suur ohver on juba toodud Jeesuse Kristuse elu, eluülesande ja surma kaudu. Oo, mõeldaks vaid selle ohvri suurusele! Siis mõistetaks paremini ka päästmise suurust. – “Tunnistused kogudusele” (Testimonies for the Church, 5. kd, 625, 626).
Jaga Facebookis