Paadunud

Avaldatud 11.9.2021, rubriik Päeva sõna

Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! Pigem julgustagem üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse „täna“, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi! Kiri heebrealastele 3:12, 13

Kui kirjutasin lehekülje ülaserva tänase kuupäeva, pidasin korraks vahet. Veel kaks aastakümmet tagasi ei olnud sel kuupäeval erilist tähtsust. See oli kõigest üks päev aastas, mis märkamatult möödus. Kuid alates 2001. aastast on numbrid 9/11 saanud ikooniliseks. See oli päev, mil terroristid võtsid tuhandeid elusid, kui sõitsid lennukitega sisse kaksiktornidesse, Pentagoni ja Pennsylvania põldu. Kuigi läbi kogu ajaloo on olnud palju kohutavaid massimõrvu, oli 11. septembril juhtunu läänemaailma jaoks suhteliselt uus. Kuna see oli avalik rünnak maailma kõige võimsama riigi kodupinnal, muutis see täielikult mängu – maailm ei ole enam kunagi endine.

Sellest ajast peale oleme kohanenud elama massilise järelevalvega, peale­tükkiva läbipatsutamisega lennujaamas ja paljude teiste asjadega, mis läänemaailma elanike jaoks oleksid enne 2001. aastat vastuvõetamatud olnud. See muutis ka kirikus käimise mustrit. Kohe pärast rünnakuid kubisesid kirikupingid äkitselt suurest hulgast inimestest, keda polnud aastaid näha olnud. Huvi Piibli prohvetikuulutuste vastu kasvas dramaatiliselt ning evangeelsete koosolekute saalid olid tulvil rahvast, kes otsis vastuseid, sest paljud tajusid, et rünnakute taga oli enamat kui lihtsalt sõjategevuse akt.

See oli mitmes mõttes pöördepunkt. Enne kuupäeva 9/11 oli inimestel raske ette kujutada, kuidas võiksid paljud Ilmutusraamatus kujutatud stsenaariumidest lähitulevikus toimuda. Pärast tornide kokkuvarisemist aga tekkis uus teadlikkus, et suurimad muutused maailma olukorras võivad toimuda üleöö.

Kuid nädalate möödudes hakkasid uued näod kirikust kaduma. Kui elu pöördus „uue normaalsuse“ rajale ja rutiin haaras inimesed endasse, hääbus hirmul põhinev huvi kiriku vastu.

Kahju, et need inimesed ei jäänud. Üks koguduse põhifunktsioone on hoolitseda selle eest, et me ei peaks selle patuse maailma valu normaalseks. Heebrealastele kirjutatud kirja autor soovitab meil üksteist iga päev julgustada, et meie süda ei paaduks. See toimub Piiblil põhinevas koguduse kogukonnas, kus evangeelium jääb vaiksel ajal sama elavaks ja mõjuvõimsaks kui ülemaailmse kitsikuse ajal.

Jaga Facebookis