Rõõm, mis peab vastu katsumustes

Kas jaakob tundis Iiobit? Kas ta mõtles Iiobile, kui ta need sõnad kirja pani? Kas ta tõesti uskus, et inimene, kes on uppumas katsumuste alla, suudab veel rõõmustada? Jah, tal on õigus – inimesed ei unusta Issandat ning teevad kõik, et ka raskeimatel aegadel naeratada ning tunda südames rõõmu.

Ühe jutluse ajal osutas pastor vanapaarile, kes istus vaikselt kirikupingis ja kuulas. 1984. aastal puhkesid Uus-Kaledoonias lahingud. Eugene ja Irma elasid tol ajal maa üksildases põhjaosas. Kanaki mässulised tungisid nende farmi, et oma viha maandada. Nende pojapoeg võitles neile vastu ning teda tulistati, õnneks polnud haav tõsine. Ründajad surusid vanapaari nurka ning peksid neid rusikate ja kaigastega ja lahkusid siis, jättes nad surema. Nad kogusid kokku nende 200 karilooma ning põletasid mootorsõidukid, panid majale tule otsa ning põgenesid, ajades enda ees kariloomi.

Kui politsei vanapaari leidis, lamasid nad oma talus maas, nad olid üleni täis kriimustusi ja veritsevaid haavu. Peale abi andmist küsisid sandarmid, kas pere tahab süüdistust esitada. „Ei,“ vastasid nad, „nad on osa meie rahvast. Me mäletame neid kui sõpru. Me ei arva, et see vägivallaakt oli otseselt meile suunatud.“

Oma vähest prantsuse keelt appi võttes küsisin neilt, kuidas nad suutsid nii käituda. Ma mäletan üht fraasi nende vastusest: „Notre joie“ (meie rõõm).

Kui lugeda seda Jakoobuse kirja peatükki edasi, leiame, et see õpetab meid usku tugevdama. Katsumused tekitavad kannatlikkust, kannatlikkus suurendab usku ning lõpuks ei puudu ustaval miski. Seepärast, ütleb Jakoobus, peame katsumustes rõõmustama.

Iiobil olid omad mured, Jakoobusel omad. Katsumused on tabanud paljusid teisigi peale nende kahe. Paljud tänapäeva iiobid istuvad hingamispäeval kirikus sinuga samas pingis.

Kuidas on võimalik, et kristlane tunneb rõõmu katsumuste keskel? Esiteks krislane teab, mida Jeesus läbi elas, et kindlustada meile rõõm pärida igavene elu. Teiseks ootab kristlast aegade lõpul auhind – seesama igavene elu. Need kaks põhjust annavad jõudu rõõmustada.

„Kõik katsumused, mida võetakse õppetunnina, sünnitavad rõõmu. ...Ta igatseb, et iga hing võiks end Lunastaja väe abil võidukana tunda.“