„Ma näen neid! Nad tulevad! Nad tulevad!“ hüüab linnaväravas pingsalt ootav poisike ja hakkab suure rõõmuga mööda linna ringi jooksma. „Tulge kõik! Nad on kohe siin!“ hõiskab ta tänavail. Inimesed jätavad oma toimetused pooleli ja kiirustavad väravate poole, et oma silmaga saabuvaid omakseid näha. Kogu linn on elevil, enam ei pea kaua ootama, kui ammu lahkunud rännumehed pikalt Jumala kuulutamise reisilt tagasi on. Lõpuks on nad jälle kodus! Oma linna nähes täidab nende südant soe kodutunne ja silmis paistab tohutu rõõm. „Oh, oleme kodus! Oma kallite seas!“ Linnarahvas võtab väsinud rännumehed vastu rõõmuhõisete ja kallistustega. Lõpuks kogunetakse meeste ümber, et kuulata põnevusega nende lugusid rännaku imelistest kogemustest ja Jumala juhtimisest.
See kõik oleks võinud olla nii, kui juudid poleks Jumalale selga keeranud. Eduka misjonireisi asemel tulid nad kodumaale hoopis pikast Paabeli vangipõlvest. Juba eemalt silmasid saabujad tules põlenud linnamüüride jäänuseid ja varemeis Jeruusalemma. Kodulinn, kust neid oli vägisi ära viidud, oli tundmatuseni muutunud. Inimesed, kes olid vangi viimisest alles jäänud, elasid seal Nehemja sõnul suures õnnetuses ja häbis. Paabel oli rahvale mõistmiseks, millest kõigest on nad ilma, kui Jumal oma elust välja tõugata.
Tagasi tulnud rahvas kahetses enda ja oma vanemate patte. Nüüd oli neil tahe edasi minna ainult koos Jumalaga ning taastada linn ja tempel – Jumala asupaik. See ei olnud kerge ja ehitust takistati, aga rahvas ei andnud alla. Jumala abiga nad taastasid linna, templi ja mis kõige tähtsam – oma suhte Jumalaga.
Kuidas on sinu templi olukord? On see alles ehitamisel, särab täies hiilguses, kokku varisenud või näed vaeva selle taastamisega?
Mõnda aega tagasi märkasin oma templis lagunemise jälgi: ma ei tahtnud väga palvetamiseks aega võtta, Piiblit lugesin, et nii-öelda linnuke kirja saaks, minu tahe sai mulle Jumala tahtest olulisemaks. See kõik ei juhtunud ühe päevaga, vaid hakkas vaikselt minu elust ära kaduma. Ma tegelen praegu oma templi korrastamisega ja Saatanale see ei meeldi. Nagu Jumala rahval tol ajal, ei ole see minulgi kerge, aga kui Kõigevägevam on töödejuhatajaks, siis ei ole ükski takistus ületamatu. See on otsus, kas lasta Jumalal elada enda südame templis või olla suures õnnetuses ja häbis. Valik on sinu!
Armas Isa, tänan Sind, et oled andnud meile Püha Vaimu, kes elab meie südames ja muudab meid Sinu templiks. Aita meil oma südame templit hoida, et elaksime Sinu tahtes ja austaksime oma eluga Sind. Anna meile jõudu ja tarkust ehitada üles see, mis on langenud, ning hoida Sind alati oma südames.
Mariel Allak
In English