Jumal hoolib minu tervisest

Olin terve nädala tundnud end pisut kehvalt. Haigus hakkas ligi kippuma, aga ma püüdsin olla vapper. Istusin kirikus, esimeses pingis, sest sealt on lühike maa oreli või klaveri taha minna. Oli just algamas hingamispäevane jutlusetund.

Äkki tuli väike Eric kiirel sammul tagapingist otse minu juurde ja andis mulle sõnagi lausumata ühe kaardi. Kaardil oli kaks õuna, punasest paberist välja lõigatud ja sinna peale kleebitud. Imestasin, et keegi Ericuga mulle nii ilusa sedeli saadab, sest tavaliselt on laulunumbrid, mis mulle mängimiseks antakse, hariliku valge märkmepaberi peal. Ju siis ei olnud lihtsat paberit käepärast, endalgi on nii juhtunud, et olen laulunumbrid visiitkaardi peale kirjutanud, arvasin ma.

Lõin kaardi lahti ja lugesin esimese sõna – ARMAS – olin meelitatud, et keegi mulle niimoodi kirjutab ja arvasin, et nüüd järgneb mingi tõsisem soov või palve, sest niisugust pöördumist polnud minu kirikusedelitel enne olnud. Kui üldse, siis on sinna lihtsalt minu nimi kirjutatud, hüüumärk taga. Tavaliselt, kui palutakse midagi suurt, siis meelitatakse ka rohkem.

Tõepoolest, järgmise rea peale oligi selgetes trükitähtedes kirjutatud: SOOVIN, ET. No mida siis? See pidi ikka tõepoolest suur soov olema, et nii pikk sissejuhatus sellele tehakse. Uskumatu, aga mulle jõudis hirm juba naha vahele pugeda – kas ma ikka suudan seda soovi täita.

Lugesin ahnelt edasi – SA OLEKSID TERVE (3Jh 2) – ja ühtäkki olin nagu puuga pähe saanud. Mitte keegi ei teadnud minu terviseprobleemidest. Kirikus oli inimesi, kes olid eelmisel korral haiged olnud. Ma oleksin mõistnud, kui keegi neile sellise tervituskaardi oleks saatnud. Aga mulle? Mitte keegi ei teadnud, et ma seda kaarti ja selle sõnumit nii väga vajasin. Ainult Jumal teadis! Ma teadsin väga hästi, et seesama piiblisalm on kogu aeg olnud Jumala kiri mulle, aga esimest korda elus tundsin ma seda. Hoidsin käes punaste õuntega armastuskirja Jumalalt, saadetud isiklikult mulle. Pole siis ime, et tänutunne valdas mind nii, et ma saingi terveks. Tänu Jumalale!

Aitäh, Eric, ka sulle! Sina olid tollel hetkel Jumala saadik. Terve lastetunni rääkisid sa emale, et sa teed seda kaarti kellelegi, aga isegi su ema ei suutnud su jutust aru saada, kellele sa seda teed. Jumal õnnistagu sind ja sinu vanemaid!

Hele Kulp