Tülgastavad tähendamissõnad on Peetruste jaoks

Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. Matteuse 20:16

Eile hakkasime lähemalt uurima tähendamissõna talunikust ja töölistest. Jäime pooleli selle koha peal, kus esimesena palgatud nurisevad, sest saavad sama summa mis päeva lõpu lähedal palgatudki.

Talunik vastab, et ta pole neile liiga teinud. Ta ju maksis neile nii palju, nagu nad olid kokku leppinud. Tööliste silmis oli probleem selles, et ta oli viimasena palgatutega heldekäeline olnud. „Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?“ küsib viinamäe isand (Mt 20:15)

Kõnealune probleem on armulikkuses – inimestele rohkemate heade asjade andmine, kui nad on ära teeninud. Seega kurdavad nad tegelikult Jumala armulikkuse üle. Nad on pahased, sest talunik on suuremeelne.

Tänases pühakirjatekstis näeme, et Jeesus kordas nii enne kui ka pärast tähendamissõna väljendit „esimesed saavad viimasteks”. See on peenetundeline hoiatus ja noomitus Peetrusele ja tema kaaslastele.

Jeesus oli neile juba rääkinud seda, mida nad tahtsid kuulda – et neil on taevariigis troonid, varandus ja tähtsus. Nüüd esitab Ta neile seda, mida neil on vaja kuulda – et nad ei tohi tähtsusest puhevile minna sellepärast, et nad on esimesed jüngrid.

Siin on äärmiselt praktiline õpetus, millel on kaasmõte meie, tänapäeva jüngrite jaoks. Tähendamissõna väga reaalne kaastähendus on, et esimesed ei pruugi üldse taevariigis olla, kui nad ei saa üle nurinast Jumala armulikkuse üle ega jäta maha liigset muret oma positsiooni ja tasu pärast.

Kindlasti adresseeris Jeesus selle „esimesed saavad viimaseks“ väite Peetrusele ja jüngritele. Kuid tänapäeval võib see kehtida nende kohta, kes on teeninud Jeesust kogu elu, vastandina neile, kes on pöördunud vanas eas, või nende kohta, kes on pikaajalised koguduseliikmed ning on aidanud kohalikku kogudust rahastada ja üles ehitada, vastandina äsjastele liikmetele, kes tõusevad juhtivatele kohtadele.

Lõpuks peame mõistma tähendamissõna sõnumit kui kõikehaaravat. Mitte keegi meist pole nii hea ja püha, et võiks nuriseda Jumala armu üle teiste suhtes. Selline teguviis võib jätta meid kadestamatule viimasele positsioonile, isegi kui alustasime esimeselt.