Jumal mõistab kohut maa üle

Oh kui Jumala rahvas mõistaks täielikult ebajumalateenistusse sattunud linnasid ähvardavat ohtu! /.../

Sain päris hiljuti mõjuva unenäo: nägin suurt tulekera langevat kaunite majade keskele ja hävitavat need täielikult. Kuulsin mõningaid ütlevat:

“Teadsime, et Jumala kohtuotsus tabab maad, kuid me ei arvanud, et see toimub nii kiiresti.”

Teised laususid:

“Teie siis teadsite! Miks te ei rääkinud sellest meile? Me ei teadnud.” Neid sõnu korrati kõikjal.

Pea puhkeb tõsiseid rahutusi rahvaste keskel – rahutusi, mis ei lõpe enne, kui Jeesus tuleb. Meil tuleb teha tööd innukamalt kui kunagi varem, teenides Teda, kellel on aujärg taevas ja kelle kuningriik on üle kõige! Jumal pole oma rahvast hüljanud ja meie jõud on selles, et me ei hülga Teda.

Jumal mõistab maale kohut. Sõdade möll ja sõnumid sõdadest, hävitavad tulekahjud ja tulvaveed näitavad selgesti, et ahastuse aeg, mis aina süveneb lõpule vastu minnes, on väga lähedal. Meil ei ole hetkegi raisata. Sõdade vaim erutab maailma. Taanieli raamatu 11. peatüki prohvetikuulutused on väga lähedal lõplikule täitumisele. /.../

Läinud reede öösel, just enne ärkamist, sain väga mõjuva unenäo. Arvasin ärganud olevat, kuid ma ei olnud kodus. Aknast nägin kohutavat tulekahju. Suuri tulekerasid langes majade peale ja neist lendas tuliseid nooli igasse suunda. Süttinud tulekahjusid oli võimatu kustutada ja paljud ehitised hävisid. Inimesed olid kirjeldamatus hirmus. WM 136, 137

Jumala karistused tabavad linnu karmilt, kuid ometi ei joo nad Jumala vihakarikat põhjani, sest mõned hinged soovivad veel rebida katki vaenlase pettuse kütked, nad kahetsevad ja pöörduvad; samal ajal kui suur mass kogub viha vihapäevaks. Ev 27