Maailma valgus

Avaldatud 19.6.2026, rubriik Päeva sõna

„Siis Jeesus rääkis neile taas: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.““ Jh 8:12

Jeesus oli tulnud lehtmajade pühaks Jeruusalemma. See oli tolleaegses Iisraelis üks olulisematest usupühadest, mille juurde kuulusid erinevad rituaalid. Kõige olulisem neist oli seotud valgusega ja seda nimetati templi valgustamise rituaaliks. Igal pühadeõhtul süüdati templi eesõues suur hulk tõrvikuid, mis tõsteti kõrgetele tõrvikualustele, nii et kogu ööpimedusse mattunud Jeruusalemm nägi templis helendavat valgust. See pidi neile meelde tuletama kõrberännakute aastaid, mil Jumal oli oma rahva keskel pilve- ja tulesambas, neid juhatades ja hoides.

Jeesus on varahommikul, koidu ajal taas pühakotta tulnud. Võime ette kujutada, et tõrvikud heidavad templiõuele veel viimast valguskuma. See on hetk, mil Jeesuse ette lohistatakse abielurikkumiselt tabatud naine. Pärast naise süüdistajate pimedate hingesoppide läbivalgustamist, mis lõppes nende häbiväärse minemahiilimisega, pärast andestuse kuulutamist patustanud naisele tõstab Jeesus häält ning kuulutab valjult: „Mina olen maailma valgus!“ Mina olen see, kes oli tulesambaks ja rahva juhatajaks neil ammustel kõrbeteekonna aastatel, ja mina olen endiselt samasuguseks valguseks. Kes iganes järgib minu valgust, see võib elada muretult ja kindlalt, sest ta ei lõpeta kusagil patusoo pilkases mülkapimeduses, vaid elab elu, mis on aus ja puhas ning mis kannatab läbivalgustamist.

See on muljetavaldav vaatepilt templi hommikuvalguses. See on pilt, kus näeme Jeesuse inimlikkuse taga vilksamisi Tema jumalikku olemust ning kus saab ilmsiks Tema igatsus olla valguseks oma rahva teerajal. Samal ajal kätkeb valguse metafoor endas ka hoiatust ja üleskutset mõelda hoolega oma elule ning valikutele. Kui Jeesus oleks täna siin, valgustamas meie hingesoppe, kirjutamas oma sõrmega liivale, kas suudaksime Tema ees seisma jääda või hiiliksime ka piinlikkust tundes minema?

Jumala igatsus on, et elaksime valguses – et meie elu oleks läbinisti aus, väärikas ning läbipaistev. Et me ei räägiks ühele inimesele üht, teisele teist; et me ei oleks perekonna keskel üks inimene, avalikus elus teine; et me ei peidaks ühtegi pattu sügavale südamesse lootuses, et keegi ei tea, keegi ei näe. Olgu meie elu ka täna elatud Jeesuse läheduses ning Jumala Sõna valguses, mis juhatab meile kätte õige tee ning puhastab meid, kui me ainult lubame, kõigest ülekohtust.

Isa, tänan Sind, et oled meie elu valgus ja juhataja. Aita meil elada ausalt ja läbipaistvalt, järgides Sinu valgust igas olukorras. Palun puhasta meie süda kõigest ülekohtust ja anna meile julgust seista Sinu ees ilma hirmuta. Juhi meid õigel teel ja aita meil olla valguseks teistele, nagu Jeesus on meile valguseks.

Mervi Cederström

Jaga Facebookis