Lõpp muredele

Keegi meist ei ela ilma söömata. Nii nagu meie vajame igal hommikul kosutavat vaimulikku toitu, et olla päeval tugev, püsimaks õigel teel, võita Saatana rünnakud ning olla teistele heaks eeskujuks, vajame iga päev rooga ka füüsilisele kehale. Seda selleks, et meie keha saaks kasvada, vanad rakud asendatud uutega ja et me elus püsiksime.

Jumal hoolitseb meie toidulaua eest, kuna me oleme Talle väga väärtuslikud. Ta võib teha seda mitmel eri viisil, just nii nagu hetkel parim on. Suur osa inimesi tavaliselt kas ostab või kasvatab oma toidu ise. Piiblist võime aga lugeda, et kord käskis Jumal kaarnail Eelijat toita. Need tõid temale leiba ja liha hommikuti ning õhtuti. Ja Eelija jõi jõest. Jumal ei unustanud Eelijat isegi mitte siis, kui jõgi kuivas, vaid hoolitses tema eest edasi, saates ta Sarepta lesknaise juurde.

Ma märkasin kord, kuidas Jumal hoolitses minu toidulaua eest eriliselt. Käisin kolmandal kursusel ülikoolis ja kirjutasin samal ajal ka oma lõputööd. Varem ma ikka tavaliselt ostsin midagi omale söögipoolist ülikooli sööklast või kohvikust, kui kõht koolipäeva jooksul tühjaks läks. Aga nüüd oli nii, et mulle osteti see toit, mulle tehti koguni mitmekäigulised lõunad ja õhtusöögi sain ka, ilma et oleksin ise selle eest tasuma pidanud. See oli minu jaoks Jumala õnnistus. Ise toitu ostes poleks ma küll tavaliselt nii rikkalikult söönud kui nüüd. Pealegi ma kuulsin ka, kuidas Jumal õnnistas seda lahket inimest, kes lasi ennast kasutada ja kelle kaudu Ta minu eest hoolitses.

Vahel me ei pane tähelegi, kuidas Jumal meie eest hoolitseb ja meid õnnistab, kuna see on meie jaoks liiga igapäevane ning tavaline. Aga Jumal teeb seda ikkagi. Ka see ju, et linnud söönuks saavad, on meie jaoks tavaline. Tänagem Jumalat kõigi meile antud õnnistuste eest! Ja kui meil on midagi puudu, usaldagem see mure palves Jumala kätte.

Erkki Kask