MEIE ISSANDA EESKUJU

Jeesus ei lasknud ennast ristida oma pattude pärast. Ta samastas ennast patustega, astus sammud, mida meil tuleb astuda ning tegi seda, mida meil tuleb teha. Tema elu pärast ristimist, kannatusi ja kannalikkust täis elu on meile samuti eeskujuks.DA111

Kristus kui inimkonna esindaja pidi läbima sama tee, mis meiegi. Kuigi patuta, näitas Ta ette, mida on vaja langenud inimesel teha, et saada lunastatud. Tema kandis maailma patu. Tema ristimine oli justkui kogu langenud maailma omaks tunnistamine, kes läbi lunastuse ja usu andestuse saavad. “Aga kui Jumala, meie Õnnistegija heldus ja inimesearmastus ilmus, siis Ta päästis meid, ei mitte õiguse tegude tõttu, mida me oleksime teinud, vaid oma halastust mööda uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu, keda Tema on rikkalikult välja valanud meie peale Jeesuse Kristuse, meie Õnnistegija läbi, et meie, Tema armu läbi õigeks tehtud, saaksime igavese elu pärijaiks lootuse järgi. See sõna on ustav; ja ma tahan, et sa neid asju teravasti rõhutaksid, et need, kes usuvad Jumalasse, oleksid hoolsad heade tegude tegemises; need on head ja kasulikud inimestele.” Tt3,4-8 Inimene sai uuestisünni pesemise kaudu taas Jumala hea meele osaliseks. Pesemine sümboliseerib Kristusega matmist vee alla justkui surmas, näidates, et kõik, kes kahetsevad Jumala seadustest üleastumist, saavad puhastuse Püha Vaimu töö kaudu. Ristimine peaks näitama tõelist pöördumist Püha Vaimu läbi.MS57,1900

Need, kes on ristimisel Kristusega maetud ja veest üles tõestetud, sümboliseerides Tema ülestõusmist, on andnud tõotuse võtta vastu elu kogu selle uudsuses. “Kui te nüüd ühes Kristusega olete surnuist üles tõusnud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel. Mõelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal!” Kl 3,1-2CT258