„Suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi“ kõlab eesti vanasõna. Kuigi selle peamine mõte on uhkustamise taunimine, ei saa mööda vaadata ka sellest, et ehitamine on praktiline tegevus. Teooria tundmisest ja isegi selle õigeks tunnistamisest jääb sel puhul väheks. Sama kehtib usuelu kohta.
Jeesuse sõnul ei ole kasu sellest, kui Teda Issandaks hüütakse, aga Jumala tahtmist ei täideta. Oma väite illustreerimiseks võrdleb Ta usuinimest kojaehitajaga. See, kes jääb uskumise tasemele ja ainult suuga Teda Issandaks kiidab, aga tegudeni ei jõua, selle vaimulik elu on nagu liivale ehitatud maja, mis tormis olematuks pudeneb. Kes aga Jeesuse sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, on arukas kojaehitaja, kelle usuhoone on rajatud kaljule. Kui tulevad katsumused, jääb tema maja seisma.
Ehitamise teemat edasi arendades nimetab Paulus ennast ja teisi evangeeliumikuulutajaid samuti hooneehitajateks. Misjonitöö teerajajana tunneb ta, et on rajanud Kristusele kui õigele alusele ja teistel, kellele on antud hiljem tema tööd jätkata, on igal oma vastutus: „Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus. Kas keegi ehitab sellele alusele hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puudest, heintest või õlgedest – kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavaks, sest see ilmub tules, ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga. Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju, aga ta ise päästetakse otsekui läbi tule.“ (1Kr 3:11–15)
Tuleb aeg, mil iga kojaehitaja töö läbi katsutakse. See, mida me oma elus teeme, mõjutab lisaks meile endile ka neid, kellega kokku puutume. Meie töö võib osutuda nii väärtuslikuks kui kuld, hõbe ja kalliskivid, sest selliselt või veel suurema väärtusega hindab Jumal kaduvusest päästetuid. Kui aga oleme külvanud tühisust, võib meie elutöö olla heinte ja õlgedena kootud ka teiste ellu ning tuua neile häda ja viletsust kui mitte lõplikku hukku Issanda ilmumisel.
Üks on kindel: kui Jeesuse jaoks oli katsumuse tund, tuli Ta sellest auga läbi. Tema sobib ainsana aluseks ja nurgakiviks, millele toetuda. Tema vere teenetest saame kinni haarata isegi siis, kui oleme oma ehitused ise tuksi keeranud. Kuniks meil on veel päevi, ei ole kunagi hilja seada oma usuhoone selgelt ja kindlalt Jeesusele kui kaljule.
Issand, aita meil rajada oma elu ja usk kindlalt Sinu sõnadele ja tegudele, et meie vaimulik elu oleks nagu kaljule ehitatud maja, mis seisab katsumustes kindlalt. Juhi meid, et meie teod peegeldaksid Sinu armastust ja õiglust.
Hele Kulp
In English