Rõõmusõnum Patmoselt

Tänane salm kinnitab Jumala suutlikkust inimesi kohtuotsusest vabastada. Tema suudab hävitavaid tuuli tagasi hoida ning kaitsta oma rahvast igas olukorras. Ta ei ole deistlik Jumal, kes keerab universumi üles nagu kella ja läheb siis puhkusele. Ta tunneb oma rahva vastu lähedast huvi ning korraldab nende kaitse.

Mõnda aega tagasi Kesk-Aafrikas Kongo Vabariigis Brazzaville’s toimunud suur pommitamine näitas, et Tema suudab sekkuda. Pommitamine purustas suurema osa poodidest ja hotellidest. Pal-jud kristlased ja teised inimesed kogunesid suurde kirikusse ja kuigi ümberringi oli kõik hävitatud, jäi see hoone püsima.

Aga elu ei ole alati nii lihtne. Mida arvata paljudest olukorda-dest, mil õigetel ei ole kaitset? Näiteks pääsesid Filipiinidel rase naine ja laps, keda ta kandis, ime kombel, hoolimata mitmest tabamusest rindkeresse, mis olid tulistatud suure jõuga relvast ja väikeselt kauguselt. Aga 17 ohvrit, keda samuti tulistati, surid. Päästearmee rajajate tütar Emma Moss, kes oli oma töös väga aktiivne, oli ainuke, kes rongiõnnetuses hukkus. Rassidevahelise lepitusliikumise strateegiline tegelane Spencer Perkins suri 43aastasena südameinfarkti.

Mõnikord oleme surmaga silmitsi oma valikute ja tegude tõttu. Teinekord aga sellepärast, et oleme hoiatuste suhtes ükskõiksed. Võib-olla hukkume, kuna me ei mõista neid ohumärke, mida Jumal meile saadab. Mõnikord näib, et surm on juhuslike sündmuste tagajärg. Aga Jumal töötab sageli traagilistes oludes viisidel, mida me mõistame selgelt alles hiljem.

William Wilberforce kaotas oma isa, kui ta oli 9aastane. Tema onul ja tädil ei olnud lapsi. Nende olukordade kokkulangemise tõttu oli Wilberforce avatud orjuse kaotamise pooldaja John New-toni evangeelsele sõnumile. Temast sai juhtiv orjuse kaotamise pooldaja Inglismaal ja kui Wilberforce oli surivoodil, muudeti kogu Briti impeeriumis orjus seadusevastaseks. Me peame usalda-ma Jumala võimet meid kaitsta ja päästa, ning teadma, et praegus-tes oludes ei pruugi seda juhtuda. Aga me teame, et Jumal võib ka surmas ja tragöödias pikas perspektiivis esile tuua midagi head.

Issand, ma tänan Sind, et minevikus on nii palju tõendeid Sinu kaitse kohta. Ma usaldan Sind ja annan ennast täna Sinu kätte. Ma tean, et Sa mõtlen minu suhtes parimat, ükskõik mis ka juhtuks.