Rõõmusõnum Patmoselt
Avaldatud 18.8.2012, rubriik Päeva sõna
„Ma nägin maast üles tulevat teist metsalist, sel oli kaks sarve otsekui tallel ning ta rääkis nagu lohe.” (Ilm 13:11)
Ilmutusraamatu selle osa juures on huvitav see, et üksteise järel ilmuvad välja metsalised. Metsaline, kes tuli merest (Ilm 13:1–10) esindab Ilm 12. ptk lohet. Metsaline maast on hoopis teistsugune. Aga kõigil kolmel metsalisel on midagi ühist – nad käituvad hal-vasti. Tõsine süüdistus inimkonna pihta on see, et me õpime väga vähe eelmiselt põlvkonnalt.
Ilus blond 13-aastane Austria tüdruk läks rongile ja ütles oma vanematele head aega. Viiskümmend kolm aastat hiljem sattus ta kõrge vererõhu tõttu haiglasse. Arstid ei leidnud tema probleemile lahendust. Kuna tal ei olnud kõrge vererõhuga varem probleeme olnud, jälgisid arstid teda hoolega.
Naine ütles kaplanile, et ta on üle elanud holokausti. „Ma ei räägi sellest eriti – tähendab, ma ei rääkinud sellest kuni abikaasa surmani. Nii see oli. Me lihtsalt ei rääkinud sellest. Aga viimasel ajal olen hakanud... Mu vanemad tapeti Auschwitzis. Ma olin alles 13. Nad saatsid mind rongiga Hollandisse. Sealt läksin ma Inglis-maale. Ma ei näinud neid enam kunagi. Ma olen alati tundud end süüdi, et ma jätsin nad sinna surema.”
„Te tunnete end süüdi?” küsis kaplan.
„Jah, praegugi tunnen seda süüd. Ma ei teadnud, kas mu va-nemad on surnud või elus, kuni nad leiti kolm aastat tagasi Ida-Saksamaa varjatud dokumentidest. Ma olin ekskursioonil Berlii-nis, kui sain teada kuupäeva, mil nad Auschwitzis surid. Sakslased pidasid väga täpseid aruandeid, aga need olid pikki aastaid varja-tud.
Ma olen üle elanud seda, millest nüüd räägivad ajalooraama-tud,” jätkas naine. „Ma ei mõista, miks me, inimesed, ei õpi. Ka praegu toimub genotsiide. Vaadake Kambodžat või Vietnami. Vaadake, mida Saddam Hussein tegi kurdidega. Ma vaatasin eile selle kohta ühte saadet. Nad näitasid pilte luudest ja asjadest. Ar-vatavasti just sellepärast ongi mul praegu kõrge vererõhk.”
Sisse tuli õde. Kaplan rääkis talle kõrge vererõhu põhjusest ja õde väljus seda omakorda arstile rääkima.
Ilmutusraamat asetab kogu inimkonna hädade süü otse Saata-nale, kellele on abiks inimeste rumalus. Põlvkond põlvkonna järel teeme samu vigu, mõeldes, et meie lahendame oma probleeme, kui tegelik lahendus on ainult tapetud Talles.
Issand, tee mind tugevaks, et ma oleksin täna osa lahendusest, mitte probleemist. Aita mul murda vägivalla tsükkel ja rõhumine esmalt minu enda perekonnas ja siis igal pool mujal, kuhu ma lähen.