Kuidas kirjeldab maine kirjanik taevast saabumist? Kuidas kirjutab Patmose saarele vangistatu kirkusest ja võidust? Mitte just väga lihtsalt. Johannese keel on kogu Ilmutusraamatu 19. peatükis sümboolne, kui ta püüab kujutada alandliku Jumala Talle majesteetlikku tagasitulekut, kui Temast on saanud kuningate Kuningas ja isandate Issand, kes tuleb päästma oma rahvast ja hävitama neid, kes on vallandanud maa peal laastamise.
Johannese elus on palju toimunud. Kõigepealt tundis ta Jeesust kui tagasihoidlikku inimest, kes tervendas haigeid ja toitis rahvahulki, meest, kes läks alandlikult ristile. Aga nüüd, umbes kuuskümmend aastat hiljem, saab seesama Johannes põgusa pilgu alandlikust galilealasest kogu Tema kirkuses.
Siit leiame selle Messias-Kuninga, keda Johannes, Peetrus ja juudid üldiselt esimesel tulekul ootasid. Sügaval juudi ajaloos, nagu oleme sel aastal mitmel korral näinud, oli Piiblil põhinev veendumus Kristusest, kes tuleb oma rahvast päästma vallutava Taavetina, Sõjamehena, kes vabastab oma rahva rõhumisest ja orjusest.
Just seda ootasid jüngrid Jeesuse toonasest maapealsest teekonnast. Nende mõistus oli Jeesuse kaks tulekut kokku pannud ning nad olid täielikus segaduses, kui nende Kristus viidi ristile kui tall.
Aga nüüd on Johannesel kõik selge. Kristus pidi tulema Ohvritallena enne, kui Ta sai õiguses, õigluses ja armastuses võtta kõigi rahvaste üle valitseva vallutava Kuninga rolli. Lõpuks on saabunud kuningriigi täielikkus.
Tema, keda nimetatakse Ustavaks ja Tõeliseks, tuleb tagasi, et täita maa peal antud tõotused. Valge hobune sümboliseerib nii puhtust kui ka vallutavat kuninglikkust. Ning Jumala rahvas nii taevas kui ka maa peal on täis tänu, kui Issand lõpetab viimaks patu.
Nagu ühes vanas laulus öeldakse: „Oh, mis rõõmupäev see on,“ kui näeme oma Päästjat tulemas meid koju viima. Ma tahan olla valmis kohtuma oma Issandaga sel päeval. Ma ootan seda kogu südamest.
In English