Maailma paleedes on läbi ajaloo nähtud palju kuulsaid pidulikke õhtusööke, mida inimesed ootasid innukuse ja lootusega. Kuid ükski neist ei ole suurem kui Talle pulmasöömaaeg, mil Jeesus võtab vastu oma kuningriigi, mida kujundlikult on kirjeldatud Ilmutusraamatu 21. peatükis kui uut Jeruusalemma, mis on „valmistatud otsekui oma mehele ehitud mõrsja“ (Ilm 21:2).
Siin on pidusöök, mille juured on sügaval Piibli ajaloos. Prohvet Jesaja kõneles sellest seitsesada aastat enne Kristuse lihakssaamist: „Vägede Issand valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rammusate roogadega. ... Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud! Ja sel päeval öeldakse: „Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest.““ (Js 25:6−9)
Jeesus kuulutas sellest pidusöögist prohvetlikult, kui Ta ütles: „Paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis.“ (Mt 8:11) Ta vihjas sellele taas viimasel õhtusöömaajal, kui Ta võttis karika ja ütles: „Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis.“ (Mt 26:29)
Ajastute suur pidusöömaaeg on saabunud Ilmutusraamatu 19. peatükis. Ja nagu tähendamissõnas kümnest neitsist, kirjeldatakse siin ootavaid pühasid kui pulma kutsutud külalisi (Mt 25:1−10). Nad pole üksnes kutsutud, vaid Ilmutuse 19:8 järgi on neile antud ka sündmuseks sobivad riided. Seesama arm, mille läbi nad on päästetud, on muutnud nende elu, kui nad elasid kooskõlas Jumala ja Tema põhimõtetega. Seepärast ei kujutata üksnes nende Kuningat saabumas valgel hobusel, vaid ka neil on säravad ja puhtad rõivad, mis on pühade õiged teod (Ilm 19:8, 1968, RSV). Jumala päästev, ümber kujundav ja väge andev arm on nende elu muutnud ning nad on valmis maailma suurimaks pidulikuks õhtusöögiks, ajastute kulminatsiooni peoks.
In English