Võimsa hüüde kõlades

Lõpp on lähedal. See hiilib üha lähemale, salaja ning märkamatult; hääletult nagu varas öösel. Aidaku Issand, et me ei magaks nagu teised, vaid valvaksime ja oleksime kained. Tõde saab pea aulise võidu, ja kõik, kes otsustavad nüüd tegutseda ühes Issandaga, saavad seda võitu nautida. Aega on vähe. Pea saabub öö, millal ükski ei või tööd teha. /.../

Tuleb aeg, millal inimesi pöördub sama palju kui esimesel nelipühil, kui jüngrid olid saanud Püha Vaimu. /.../

Paljud on jätnud vastamata evangeeliumi kutsele. Neid on proovitud ja kutsutud, aga raskuste mäed on kuhjunud nende ees ja takistanud neid edasi pääsemast. Usus, visaduses ja armastuses võidavad nad peagi need takistused ning astuvad suurepärasesse valgusesse.

Sirgele ja kitsale teele on peaaegu märkamatult kerkinud müüre ja jalgrajale kogunenud komistuskive. Kõik need kõrvaldatakse! Aiad, mida valekristlased on püstitanud oma karja ümber, kaovad. Tuhanded astuvad valgusesse ja hakkavad seda levitama. Taeva väed ühinevad inimestega. Sellest julgustatuna tõuseb kogudus ja hakkab särama. See paneb liikvele kogu püha väe ja täidab lõplikult Jumala plaani. Kadunud pärlid leitakse. /.../

Kui kõlab võimas hüüd, levitab kogudus, ülendatud oma Issanda abist, päästmise valgust nii võimsalt, et see paistab igasse linna ja külla! Teade päästmisest täidab maa. Jumala uuendav Vaim on nii täitnud Tema sõnumit kuulutava rahva, et käesoleva aja tõe valgus särab neist kõikjale. Ev 692-694