Läbi kahtlustelabürindi võiduni... II

Avaldatud 19.1.2011, rubriik Päeva sõna

„Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, keda ta vastu võtab.” (Hb 12:5, 6)

Tähelepanu!!! Peatselt muutub Päeva sõna raamat ja Imed hommikusöögiks on edaspidi saadaval koguduste kirjanduslaudadest ja advent.ee e-poest!

Mäletan seda sündmust selgesti, kui meie suurt peret külastas pastor Kaldma. Istusime kõik pika söögilaua taga ja vend Kaldma tegi söögipalve järgmiste sõnadega: „Jumal, Sa näed seda suurt peret, Sina tead, keda Sa siit välja kutsud Sinule järgnema.” Imeliselt tundsin, et see palve puudutab mind. Aga kohe selle peale mõtlesin, et palveta pealegi, ega sellest midagi kasu ole. Olin jõudnud esimesse kahtlustelabürinti.

Kahtlesin palju õige valiku ja otsuse tegemises. See hakkas mind järjest rohkem vaevama, kuid ma ei rääkinud oma mõtetest isegi vanematele.

Varsti pärast seda päeva nägin imelikku und. Nägin unes, et üks suur ja pikk mees mustas riides astus kiirete sammudega minu poole, öeldes: „Ma tapan su ära.” Hommikul ärgates mõtlesin, mida selline unenägu peaks tähendama. Möödus mõnda aega, kui minuga juhtus õnnetus.

Laudas loomi talitades ja lakast heinu alla hangudes astusin luugi äärele, mis minu raskuse all murdus ja ma kukkusin alla. Leidsin end teadvusele tulles maas lamavat ja nägin, et ema raputas mind, kuni virgusin. Selgus, et olin ennast nii vigastanud, et ei saanud käiagi.

Just sel ajal külastas meie peret uuesti pastor Kaldma. Rääkisin talle kõigest ja me rääkisime minu kahtlustest ning unenäost. Siis tegi ta mulle ootamatu ettepaneku: järgmise aasta (1954) 9. jaanuaril on Pärnu koguduses ristimistalitus – kas ma tahaksin ristimise vastu võtta. Algul – taas kahtlus, kuid hetkelise mõtlemise järel ei julgenud enam kahelda ning nõustusin. Tegin omalt poolt ettepaneku, et kui ma kahe nädala jooksul paranen, nii et jaksan vabalt käia, siis lähen. Imeliselt tuli kiire paranemine ja võtsingi ette reisi Pärnusse, kus mind ristis Eesti adventkoguduste tollane esimees vend Aug.

Tundsin suurt kergendust. Sest oli tulnud võit. Jumala abiga olin läbinud oma kahtlustelabürindi ja üle saanud ka vanaema tõsisest hoiatusest, et ma mitte ristimisele ei läheks. Vaenlase vastuseis oli murtud.

Aastad möödusid ja Jumal vastas minu palvele leida mulle hea abikaasa. Mõne aja pärast kutsus Jumal meid Soome. Esialgu elasime Annankatu kiriku keldris ja mõtlesin, miks me pidime siia tulema. Üsna varsti helistas meile Soome uniooni pastor emeeritus ja kutsus minu abikaasa endale Vene-Karjalasse misjonitööle tõlgiks. Algas 12 aasta pikkune misjonitöö Petrozavodski linnas ja kogu Karjalas. Petrozavodski linna ehitati linnavõimude toetusel uus ajakohane adventkirik. Ristiti ligemale 900 uut koguduseliiget. Jumal on juhtinud meie elu ja tööd siin maa peal ja meil on olnud rõõm koos Jumalaga minna sinna, kuhu Tema meid on kutsunud.

Uno Kanarbik

Jaga Facebookis