KUI JUMAL JA VALITSUS ON VASTUOLUS

Üks märkimisväärsemaid Kristuse õpetusi on Matteuse 22:21: „Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!”

Kuigi see salm ei nõua kiriku ja riigi lahutamist, loob ta selleks siiski aluse. Kuni selle ajani maailma ajaloos liitis ühiskond alati religiooni ja patriotismi ühte. Juutidel ei olnud see probleemiks seni, kuni nad elasid juudiriigis. Aga nüüd olid nad Rooma all. Kuidas tuli neil nüüd paganlikku riiki suhtuda? Siin tuligi Kristus välja revolutsioonilise mõttega. Ta väitis, et isegi Roomal oli õigus valitseda ja kristlastel on selle riigi ees kohustused, isegi kui valitsuse religioossed vaated olid valed. Roomlastele 13. peatükis käsitleb Paulus sedasama Jeesuse õpetust. Apostel tuletab meile meelde, et igal kristlasel on vastutus oma valitsuse ees.

Kuid Kristus viitas Matteuse 22. peatükis, nagu ka Paulus Roomalstele 13. peatükis, sellele, et valitsuse võim ei ole absoluutne. On olemas valdkond, mis kuulub Jumalale ja jääb väljapoole maise valitsuse võimupiirkonda. Kristus õpetas, et kirik ja riik on kaks erinevat valdkonda ning et kristlasel on kohustused mõlema ees. Kuid ta ei öelnud, et need kaks valdkonda on võrdsed. Ka ei öelnud ta Matteuse 22. peatükis kumb neist olulisem on. Kuid Kristus väitis, et kristlastel olid Rooma ees kohustused ja see oli tõsiseks probleemiks neile, kellele Paulus kirjutas.

Te võib-olla mõtlete: „Aga kui mul on kohustused nii Jumala kui valitsuse ees, siis mis saab juhul, kui nende käsud vastuollu satuvad?” Jüngritel tekkis selline probleem. Peale nelipühi jutlustasid nad kõikjal üle Jeruusalemma. Juudi võime häiris see ja nad arreteerisid juhtivad jüngrid ning keelasid neil jutlustamise. Kuid juba järgmisel päeval leidsid nad jüngrid jällegi Kristust kuulutamas. Veel kord veeti nad juutide juhtide juurde ja küsiti, miks nad jätkasid rahutuste tekitamist, kui nad olid saanud selge keelu seda mitte teha. Peetrus vastas: „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna” (Ap 5:29). Kui valitsuse käsud lähevad Jumala omadega vastuollu, siis on selge, mida kristlane peab tegema.