Tähelepanu!!! Peatselt muutub Päeva sõna raamat ja Imed hommikusöögiks on edaspidi saadaval koguduste kirjanduslaudadest ja advent.ee e-poest!
Jumalat armastada tähendab Tema käske, Tema seadust, pidada. Nõnda nagu Tema meid armastas ja täitis meie, patuste eest õiguse käsu, ohverdades oma Poja. Jumal ei andnud oma Poega selleks, et meie oma pattudesse jääksime ja sureksime, vaid et meie nendest lahti saaksime ja Tema tahtmises ilma patuta elaksime.
Jumala käskude pidamine on armastuse tulemus, aga mitte ärapäästmise eest maksmine. Jumala tahet avaldavate käskude täitmine on võimalik vaid siis, kui me armastame Teda. Ühtlasi on nende käskude pidajad ka lunastatud. Järgmine lookene aitab seda paremini mõista.
Kaks poisikest mängisid küpsete marjadega koormatud kirsipuu all.
„Ah, Mikk, vaata, kui küpsed ja ilusad need kirsid on! Võtame mõne!”
„Oh ei, Rainer, me ei tohi neid puutuda, minu isa keelas neid süüa.”
„Aga, Mikk, siin ei ole ju kedagi, kes seda näeks ja sinu isale ütleks. Ja kui ta sellest teada saakski, ei hakkaks ta sind kohe karistama. Ta ei teeks sulle midagi, ma tean, ta on väga hea mees.” „Sellepärast ma ei tahagi neid kirsse võtta, kuna ma tean, et mu isa hea on ja ei hakkakski mind karistama, aga ma tean ka seda, kui väga see kurvastaks teda, et ma olen talle sõnakuulmatu.”
Poeg oli õppinud oma isa sõna kuulama just seepärast, et ta teadis, kui väga isa teda armastas. Nii on ka meiega lugu. Mida enam me oma Taevaisa armastame, seda enam tahame Talle sõnakuulelikud olla. See teadmine, et Jumal meid armastab, ei vabasta meid Tema käskude pidamisest.
Jumal tõotab neile, kes Teda armastavad, suurt tasu. Esiteks pattude andestamist, nagu Ta andestas patustanud naisele, kes Teda salvis. Meie päralt on tõotus: „Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad” (1Kr 2:9).
Galina Lõhmus
In English