Süüdistus

Avaldatud 21.2.2021, rubriik Päeva sõna

Ja nad panid ta pea kohale kirja tema süüga: „See on Jeesus, juutide kuningas.“ Matteuse 27:37

Vangi surmamõistmine ei ole tühine asi. Meie maailmas võib surmanuhtluse täideviimine võtta palju aastaid. Esitatakse apellatsioone, uuritakse uuesti läbi tõendid ja pööratakse kõik kivid pahupidi, et olla kindel, et surmaväärses kuriteos süüdi mõistetud isik on tegelikult süüdi. Kui Jeesuse ajal kohus langetas süüdimõistva otsuse, mis nõudis surmanuhtlust, siis pidi kohus võtma terve päeva vabaks ja siis tulema tagasi ja uuesti hääletama. Kui olid varem hääletanud õigeksmõistmise poolt hääletanud, ei võinud sa meelt muuta; meelt võis muuta ainult siis, kui olid enne hääletanud süüdimõistmise poolt.

Võeti tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et olla kindel, et karmi karistust ei määratud juhuslikult või pahatahtlikult. Kui sul olid kaalul isiklikud huvid, siis ei lubatud sul protsessis osaleda ning kohtu eesmärk ei olnud süüdimõistmine. Kui vähegi võimalik, siis pidi kohus leidma, põhjuse õigeksmõistmiseks. Isegi süüaluse vabatahtlikust ülestunnistusest ei piisanud süüdimõistmiseks; vaja oli vähemalt kahe sõltumatu tunnistaja tunnistust samast teost. Teolt tabatud valetunnistajat pidi tabama sama saatus, mida ta süüdistatavale üritas kaela määrida.

Kohus oli kokku pandud inimese eelistamiseks. Kui sind mõisteti süüdi surmaväärses kuriteos ja määrati surmanuhtlus, siis oli äärmiselt suur võimalus, et sa olid tõepoolest süüdi.

Jeesuse puhul oli kohtuprotsess muidugi pettus ning rikuti peaaeg iga seaduseraamatu reeglit: tunnistajad olid valetunnistajad, tõendeid võltsiti ja kohtumenetlus oli illegaalne! Juba enne vahistamist teadsid nad, et mõistavad Jeesuse süüdi.

Seetõttu on silt Jeesuse pea kohal eriti kõnekas: Ta oli oletatavasti süüdi surma väärivas kuriteos, kuid sildil puudus märgatavalt selline sisu. Nad suutsid öelda vaid „Juutide kuningas“ ja iroonilisel kombel oli just see õige. Isegi silt, mis oli mõeldud Kristuse pilkamiseks, kuulutas tahtmatult, et Ta oli tõesti „laitmatu ja puhas Tall“ (1. Peetruse 1:19).

See, mis oli mõeldud Jeesuse süüdistusena, osutus meie süüdistuseks – mitte Jumala kuriteod ei toonud kaasa Tema hukkamist, see oli üksnes meie patt. Oh missugune imestusväärne armastus see on!

Jaga Facebookis