Tänane salm on huvitav. Kõigepealt, salmides 1 ja 2 manitseb Paulus roomlasi üksteist üles ehitama. Teiseks, 3. salmis tsiteerib ta Pühakirja, et oma mõtet tõestada. Seejärel, peale selgitust 4. salmis, miks ta tsiteeris Vana Testamenti, leiame, et ta palvetab oma lugejate eest.
Pange tähele järjekorda: (1) manitsus, (2) Pühakirja toetus, (3) palve. See on mudel, mida oleks hea meeles pidada, kui me teiste inimestega tegelema. Apostel Paulus oli palvemees, mida on näha kõigist tema kirjutistest. Selles tänase salmi palves palub ta Jumalal, kõige kannatlikkuse ja troosti allikal, õnnistada roomlasi üksmeelega Kristuse järgimisel. Ma oletan, et ta nimetas kannatlikkust ja julgustust sellepärast, et need olid just need omadused, mida roomlastel üksmeeleks vaja oli. Ma ei tea, kuidas on lugu teiega, aga mina kaotan kergesti julguse, kui mul on koguduses mõne põikpäisega tegemist. (Pange tähele, et alati on teised need põikpäised.) Kuidas nad küll nii aeglaselt arenevad? Miks nad küll nii juhmid on? Kuidas nad küll ei näe tõde selles, mis ma neile rääkinud olen?
Seega, mul on vaja palju kannatlikkust, et selliste inimestega elada ja töötada. Oma pühitsetud hetkedel taipan ma, et ka neil on vaja Jumalalt palju kannatlikkust, et minuga koostööd teha. (Kuid ma tegelikult ei saa aru, miks, sest minul on alati õigus. :) Paulus soovib, et koguduses oleks üksmeel. Mõned tõlked pakuvad siin sõna „ühtsus”, kuid roomlastele 14. ja 15. peatüki kontekstis vaadates on Pauluse mõte lähemal üksmeelele kui ühtsusele kõiges. Donald Grey Barnhouse kirjutab: „Kuigi Jumal tahab, et me oleksime vennad, ei soovi Ta, et me oleksime ühesugused nagu kaksikud.” Kõigis oma kirjutistes keskendub Paulus mitmekesisusele koguduses. Seega, kuigi kristlased kuuluvad ühte ihusse, on neil erinevad tugevused. Roomlastele 14. ja 15. peatükis ei püüa Paulus ei tugevate ega nõrkade arvamusi maha kiskuda, vaid püüab neid panna üksteist austama, et nad võiksid üksmeeles elada. Üksmeel on ka täna Jumala ideaal Tema koguduse jaoks.
In English