Rõõmusõnum Patmoselt
Avaldatud 23.5.2012, rubriik Päeva sõna
„Pärast seda ma nägin, ennäe: suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvastest ja keeltest seisis trooni ees ning Talle ees, valged rüüd üll ja palmioksad käes.” (Ilm 7:9)
Jumala rahvas kehastab rahvuste, rasside ja rahvaste laiaulatus-likku mitmekesisust. Nii erinevate taustadega inimeste elamine igavikus on kindlasti väljakutse. Aga ilma eranditeta kõigi meie heaks töötab Jumala armu imeline sulatuspott.
Jumala rahvas näitab oma suhtumises teistesse seda, kuidas Tema meid kohtleb. Lunastatud õpivad hindama teiste erinevusi ega tunne end nendest ohustatuna. Igavikus toovad sellised ise-loomujooned rõõmu ja põnevust, mitte konflikte ja ärritust. Ini-mesed, kes minust erinevad, toovad mu ellu ainulaadsust ja rikas-tavad mu elu.
Üks lugu räägib India veekandjast, kellel oli kaks suurt veeämb-rit, üks ühel ja teine teisel pool teivast, mida ta kaelal kandis. Ühes ämbris oli pragu ja iga kord, kui ta kohale jõudis, oli ämber pooltühi, kuid teine oli alati täis. Kaks aastat läks nii mööda, et veekandja tõi koju vaid poolteist ämbritäit vett. Täiuslik ämber oli oma saavutuste üle uhke. Aga katkine ämber oli õnnetu, et ta suutis saavutada vaid poole sellest, milleks ta oli loodud.
Lõpuks rääkis katkine ämber allikal selle omanikuga. „Ma hä-benen ennast ja ma tahan sinu ees vabandust paluda,” ütles see. „Minu vea tõttu tilgub vesi tee peal välja ja ma kannan kohale vaid poole koormast ja sa ei saa oma jõupingutustest kogu vilja.”
„Kas sa oled tähele pannud, et lilled kasvavad vaid sellel poolel, kus sina oled, ja mitte seal, kus on teine ämber?” küsis mees. „Just sellepärast, et ma tean sinu viga, istutasin ma lilleseemned sinu rajapoolele. Iga päev, kui ma allikalt tagasi tulen, kastad sina neid. Kaks aastat olen saanud korjata laua kaunistuseks ilusaid lilli. Ilma sinuta, nagu sa oled, ei oleks meil seda ilu, millega maja kaunista-da.”
Igaühel meist on oma vead. Aga Jumal saab meie pragusid ja ebatasasusi kasutada teiste rikastamiseks. Ja me saame õppida ka nende vigu hindama. Selline on taevas. Ja taevas algab meie jaoks juba siin, nii et väärtustagem erinevusi, mida Jumal on meie ellu toonud. Kui igav oleks meie elu siis, kui Looja oleks teinud meid kõiki ühesuguseks!
Issand, aita mul mõista seda ilu, mida Sina oma loodu mitmekesisuses näed. Aita mul muuta ärritus rõõmuks ja erinevused õnnistuseks.