Põhiline uskumus nr 16: „Pühaõhtusöömaaeg: võttes sellest osa, kuulutame me rõõmsalt Issanda surma, kuni Ta tuleb. Ettevalmistus pühaõhtusöömaajaks hõlmab enese läbikatsumist, meeleparandust ja pattude tunnistamist.“
Söögiaeg nõuab ettevalmistust. Enamasti on sellega seotud mingi pesemine (nii käed kui ka toit), võib-olla keetmine, seejärel veel nõude pesemine. Mida olulisem ja pidulikum söömaaeg, seda rohkem on tavaliselt vaja ettevalmistusi − erilised toidunõud, erilised söögiriistad, erilised laudlinad, eriline toit, mille valmistamine võib vahel võtta päevi.
Osasaamine ei ole erand. Diakonissid otsivad välja vajalikud riistad. Keegi valmistab hapnemata leiba. Hangitakse viinamarjamahla. Enamasti on kogudustel mingi eriline laudlina. Ettevalmistustega seotud inimesed võivad kanda valgeid kindaid.
Kõik see aitab anda sellele sündmusele austust ja hardust, mida see väärib.
Kuid pühaõhtusöömaajaks tuleb teha veel olulisemaid ettevalmistusi, mis sageli hooletusse jäetakse. Peetrusele öeldud sõnades: „Puhtaks pestul ei ole vaja pesta muud kui jalgu, sest ta on üleni puhas“ (lugu Johannese 13:3−12) viitas Jeesus, et jalgade pesemine enne osasaamist on omamoodi miniristimine − eluteel mustaks saanud jalgade pesemine, värskendamine.
Enne osasaamist peame võtma aega, et vaadata oma vaimulikke jalgu. Kas me oleme kellegi vastu eksinud ja peame andeks paluma? Kas on inimesi, kellele meil on vaja andeks anda? Kas on vaja midagi üles tunnistada? Paulus ütles: „Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu. Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!“ (1. Kiri korintlastele 11:27, 28)
Ristilöödud Jeesus, ma ei taha mitte kunagi võtta Sind või Sinu surma enesestmõistetavalt. Kindla peale ei taha ma teha seda vääritul viisil, et Sinu surmas süüdi olla! Näita mulle minu südant ja aita mul valmistuda, et lasta Sind veel sügavamale sisse!
In English