MAAILMA PEALINN

Seal on Uus Jeruusalemm, uue maa pealinn, “toredaks krooniks Jehoova käes ja kuninglikuks peakatteks oma Jumala pihus”. “Tema valgus on kõige kallima kivi sarnane, otsekui jaspiskivi, mis hiilgab nagu mägikristall.” Ilm 21,11 GC 677

Jumala linnas “ei ole enam” ööd. Keegi ei vaja ega soovi puhkust. Jumala tahet täites ja Tema nimele kiitust tuues ei tunta väsimust. Me tunneme hommiku värskust, mis kunagi ei lõpe. “Neile ei ole vaja lambivalgust ega päevavalget, sest Issand Jumal valgustab neid.” Päikesevalgust asendab kiirgus, mis ei ole valulikult pimestav, kuid mis ületab mõõtmatult meie keskpäevase helenduse. Jumala ja Talle au täidab püha linna kustumatu valgusega. Lunastatud käivad igavese päeva päikeseta auhiilguses.

“Ja templit ma seal ei näinud, sest Issand, kõigeväeline Jumal, on tema tempel, ja Tall.” Ilm 21,22 Jumala rahva eesõiguseks on suhelda isiklikult Isa ja Pojaga. “Sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist.” 1Ko 13,12 Me näeme Jumala kujutist peegelduvat otsekui peeglis – looduses ja selles, kuidas Jumal kohtleb inimesi; kuid seal näeme me Teda palgest palgesse ilma varjava katteta. Me seisame Tema läheduses ja vaatleme Tema palge auhiilgust. GC 676, 678

Me peame otsustama nüüd, kas oleme valmis andma kõik, et saada osa taevasest rõõmust. ST Jan 27, 1888