Ära karda!

Vaadake väikest inimest, kes on õppinud alles istuma: ta ei oska veel käia ega rääkida, aga hirmu tunda küll. Kui ta on ema süles, on kõik korras, laps on rahulik. Aga kui tuleb üks temale võõras tädi või onu ja võtab lapse enda sülle, siis esmalt ajab ta silmad suureks, siis vajuvad suurnurgad alla ja seejärel annab nutukisa teada, et ta kardab.

Laps kasvab, tulevad uued olukorrad, mis võivad hirmu tekitada. Ta õpib avastama maailma, inimesi, õpib käima, rääkima, lõpuks lugema. Samal ajal õpib ta ka vanemaile kuuletuma. Kuulekus on väga oluline, sest just sõnakuulmatus tõi kaasa patu, mis omakorda sünnitas hirmu. „Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust” (Õp 1:8).

Mäletan oma hirme. Kui mind väiksena üksi koju jäeti, kinnitati ikka, et ära seda või teist asja puutu. Aga kiusatus oli kord suurem ja selle tulemuseks oli üks katkine vaas. Loomulikult tuli kohe hirm: mis ma nüüd emale ütlen? Poeks peitu? Aga kuhu? Ta leiab mind ju nagunii üles. Elasime tol ajal pliidiga toakeses ja polnudki kuskile peita. Siin oli vaid üks lahendus: pahategu üles tunnistada ja karistus vastu võtta. Eks ma riielda ikka sain, aga lõpuks sain andeks.

Piiblit lugedes näeme, et hirm tuli pärast sõnakuulmatust. Kui Jumal oma rahva Egiptusest välja tõi, oli Ta nende ees päeval pilvesambas, öösel tulesambas. Rahvas ei tundnud hirmu seni, kuni nad olid sõnakuulelikud. Neis oli aukartus. See on alistumine Jumala käskudele – mitte suurest hirmutundest, vaid usaldusest ja armastusest.

Üks hirmu tunnus on argus. Jumal nägi ette, et rahvas võib araks muutuda. Ta ei jätnud rahvast isepäinis hirmuga võitlema. „Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge tundke hirmu” (5Ms 31:6). Kui neil tuli silmitsi seista mõne raskusega, tõotas Jumal hoida. Kui Mooses tundis hirmu vastutusrikka ülesande ees, mille Jumal talle andis, kinnitas Ta samas ka Moosest: „Mina olen sinuga.” Nende sõnadega tahtis Jumal öelda, et Mooses ei pea kartma. Kui Joosua sai Jumalalt käsu Moosese järglasena rahvas tõotatud maale viia, sai ta ka julgustuse: „Ole vahva ja tugev, su Jumal on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed” (Jos 1:9). Selliseid julgustavaid tõotusi on Jumala Sõnas palju ja need kehtivad ka meie jaoks täna.

Margit Kuu