Tänase teksti oluline sõna on „teades”. See viib meid tagasi mõtte juurde, et kristlased ei peaks rõõmutsema mitte ainult lootuses (Rm 5:2), vaid ka kannatustes (s. 3). Paulus ütleb, et põhjus, miks siis rõõmustada, on see, et kannatused või kitsikus vallandavad ahelreaktsiooni inimeses, mille tulemuseks on tänu – kui inimene kannatusi täielikult mõistab. Esimene samm selles ahelas on see, et viletsus toob kannatlikkuse. „Kannatlikkus” on tõlgitud kreekakeelsest sõnast, mis tähendab „taluma” või „alluma”. Mõte on selles, et inimene ei alluks Kristusele ainult siis, kui kõik on hästi, vaid ka siis, kui on viletsuse aeg. Kui elu on raske, on nii lihtne loobuda. Kuid kristlased õpivad just läbi raskete katsumuste, et vaatamata viletsusele, mis võiks panna neid loobuma, suudavad nad kasutada oma usku, et õppida Jeesust veel paremini tundma. Üks kristlane kommunistlikust riigist, kel kästi loobuda oma usust, kuulutas: „Me oleme nagu naelad – mida kõvemini meid lüüa, seda sügavamale sisse me läheme.” See on kannatlikkus, see on allumine Kristuse Seadusele. Kuid kannatlikkus ei piirdu ainult sellega. See arendab ka iseloomu.
„Iseloom” oli see sõna, mida kasutati hinnaliste metallide puhtuse testimisel ja nende puhtuse demonstreerimisel. Just nagu metallitööstus kasutab suurt kuumust, et sulatada hõbedat ja kulda, et eemaldada füüsilised vead, nii kasutab ka Jumal kannatusi, et kasvatada oma lastest välja vaimsed vead. Need, kes alluvad, saavad puhastatud. Me ei saavuta iseloomu tugevust meie igapäevases maailmas, kui vingume ja alistume raskustele. See on nõrkuse ja lodevuse tee. Tugevus tuleb, kui me võtame probleemid vastu usus Jumalasse Jeesuse läbi.
„Õnnis on mees,” ütleb meile Jaakobus, „kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.” (Jk 1:12) Viimane samm selles ahelas on see, et iseloom toob lootust. See mõte toob Pauluse täisringil tagasi Roomlastele 5:2 juurde, milles me märkasime, et usklikud „kiitlevad oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele”. Ta jätkab salmis 5 mõtet, et lootus ei jäta häbisse. Me saame rõõmutseda isegi viletsustes, kuna Jumal ei lase meil iial langeda.
In English