IGA ELU VAADATAKSE UUESTI ÜLE

Kohtule määratud ajal, nimelt 2300 päeva lõpul, seega aastal 1844 algas uurimiskohus ja pattude kustutamine. Kõik, kes end kunagi Kristuse nime järgi on nimetanud, peavad käima läbi põhjalikust uurimisest. Nii elavatele kui surnutele mõistetakse kohut “sedamööda, kuidas raamatuisse on kirjutatud, nende tegude järele.” Ilm 20,12

Kohtunik ütles: “Kõikide üle mõistetakse kohut nende usu ja tegude alusel.”4T386

Patte, mida inimene pole kahetsenud ega maha jätnud, ei andestata ega kustutata aruanderaamatuist; need jäävad Jumala päeval tunnistajaiks patuse vastu. …

Tõsine võitlus ootab igaüht, kes tahab võita oma halbu kalduvusi, mis pürgivad ülemvõimule. Igavikuks valmistumine on isiklik töö. Meid ei päästeta grupikaupa. Ühe inimese puhtus ja pühendumine ei korva nende omaduste puudumist teiste juures. Kuigi kõik rahvad peavad kohtus mööduma Jumala eest, uurib Ta iga inimese kohtuasja nii täpselt ja põhjalikult, nagu polekski ühtegi teist inimest maa peal. Igaüht kaalutakse ning tal ei tohi leiduda ühtegi “plekki, kortsu ega muud sellesarnast”.

Pühalikud on sündmused, mis on seotud lepituse lõputööga. See sisaldab ülitähtsaid huvisid. Praegu toimub kohus üleval pühamus. See töö on kestnud juba palju aastaid. Keegi ei tea, kui varsti läheb otsustamine üle elavate peale. Jumala aukartustäratavas läheduses võetakse meie elu vaatluse alla. Rohkem kui kunagi varem peaks iga inimene praegu hindama Päästja manitsust: “Vaadake ette, olge valvel, sest te ei tea, millal see aeg on käes!” Mk 13,33 “Kui sa nüüd ei valva, tulen ma kui varas ja sina ei tea, mil tunnil ma su peale tulen.” Ilm 3,3GC 486-490