KRISTUSE RISTIMINE JA KANNATUS

Kristus puhkas hingamispäeval hauas ning kui pühad olevused nii taevas kui maa peal olid nädala esimesel päeval ärevil, tõusis Ta hauast, et uuendada oma jüngrite teadmisi. Kuid see asjaolu ei tee nädala esimest päeva pühaks päevaks, hingamispäevaks. Jeesus seadis enne oma surma sisse mälestusteenistuse, Tema ihu ja vere jagamise, Issanda söömaaja, öeldes: “Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni Ta tuleb!” 1Ko 11,26.

Kahetsev usklik, kes pöördub patust, meenutab ristimistalitusega Tema surma, matmist ja ülestõusmist. Ta vajutatakse vee alla Kristuse surma ja matmist meenutades ning ta tõstetakse veest üles just nii, nagu tõusis üles Tema … ja ta hakkab elama uut elu Kristuses Jeesuses. 5BC 1113

Inglihulk tundis hämmastust, kui nägi Aukuninga kannatusi ja surma. Sellegipoolest … ei imestanud nad, et elu ja au Issand … purustas surma ahelad ning astus välja oma vangikambrist suure võitjana. Seepärast, kui kumbki neist sündmustest peaks olema mälestatud hingamispäevana, peaks see olema just ristilöömine. Kuid ma nägin, et kumbki neist sündmustest polnud kavandatud Jumala seaduste muutmiseks või tühistamiseks. Vastupidi – nad andsid just tõendi selle muutumatusest. …

Hingamispäev seati sisse Eedenis enne pattulangemist ning seda järgisid ühes Aadama ja Eevaga kõik taevaväed. Jumal puhkas seitsmendal päeval ning kõik inglihulgad järgivad seda kogu igaviku kestel suure Looja auks. EW 216, 217