Rõõmusõnum Patmoselt

Seminaris, kus ma töötan, on tavaks kord aastas sõita linnast välja, kuulata head esinejat ja lihtsalt puhata ja olla üksteisega osaduses. Meiega tuleb kaasa paar täiskasvanut, kes hoolitsevad laste eest. Ühe sellise väljasõidu lõpul tuli minu juurde lasteprog-rammi juht ja küsis: „Kas ma saan õigesti aru, et sa õpetad oma lapsi kodus?”

„Jah,” vastasin.

„Kas sa õpetad neid põhikooli tasemel?” küsis ta. (Meie vanim laps oli sel ajal 10aastane.)

„Mida sa silmas pead?” olin veidi sõnatu.

„Sinu 10aastane laps vastab piibliküsimustele, nagu oleks ta ju-ba põhikoolis,” vastas ta. „Ma ei suuda uskuda, et ta on vaid 10aastane.” See on muusika iga isa kõrvadele.

„On veel üks asi, mida peaksid teadma,” jätkas ta. „Ma küsisin lastelt, kes on nende kangelane, ja kõige suurepärasemad inime-sed, keda nad teadsid, olid sportlased või filmistaarid. Sinu tütar aga vastas: „Minu isa.””

See läbistas mu rinda nagu kuul. Mis te arvate, kas ma olin uh-ke? Missugune suurepärane isa ma olen! Üldse mitte. See tegi mind alandlikuks ja ma tundsin end nii väärtusetuna, ma ei olnud sellist imetlust ära teeninud. Aga hea asi selle juures oli, et see teadasaamine ühendas mu südame mu tütre südamega. Ma armas-tan teda nii väga. Ma ei taha teda iial alt vedada. Tema imetlus on toit mu hingele. Miski muu ei saa seda kohta endale.

Mõnikord inimesed imestavad, miks Jumal nõuab kummarda-mist. Kas Ta on uhke? Kas Ta vajab pidevat ülistamist, et end hästi tunda? Ei, ma usun, et Ta igatseb meie imetlust nii, nagu iga isa soovib, et lapsed teda imetleksid ja armastaksid. Jumal võiks olla enesekeskne, aga Tal on õrn süda. Ta armastus muudab Ta haava-tavaks nende suhtes, keda ta armastab. Ta on nagu ema, kes on õnnelik, kui laps toob talle kingituseks võililli. Puhastatud pidali-tõbine, kes tuli tagasi, et tänada, liigutas Jeesuse südant eriliselt.

Jah, Jumal soovib, et me kummardaksime, aga seda mitte ülbu-se ega uhkuse pärast. Ta soovib seda seepärast, et Ta on valinud südamehoiaku, et Ta vajab meid. Ta vajab seda seepärast, et meie armastus muudab Tema südant. Nagu Augustinus ütles: „Jumal januneb, et Teda janunetaks.”

Issand, ma saan osa pisut sellest rõõmust, mida Sina tunned, kui ma tulen palves ja imetluses Sinu ette. Ma teen otsuse asetada täna oma päevakavas esikohale Sinu vajadus.