Õnnis lootus

Lootus Jeesuse peatsesse tagasitulekusse peaks kirgastama iga kristlase elu. Jeesus läs ära, et olla Isaga. Ta tuleeb taas. Varakristlik kogudus elas läbi palju erinevaid kogemusi. Juba esimestel päevadel peale nelipühi tähendas Kristuse teine tulek kohtumõistmist ja lunastamist. Kogu Jeruusalemm, Juudea ja Samaaria peab kahetsema, võtma Jeesuse vastu oma Messiana ning ootama Tema tagasitulekut.

Usk Jumala Poja tagastulekusse eristas kristlased selgelt tolle ajastu paganatest.

Kuna lootus vaatab tulevikku, kus on selle täitumine, tähendab see omamoodi seda, kuidas inimesed peaksid suhtuma aega. Me võime näha seni toimunud sündmustejada. Me võime näha valikuid, mis võivad meie ette kerkida aja möödudes. Need, kes leiavad minevikus positiivset, saavad uut lootust.

Kristlase jaoks tähendab mineviku sündmuste meenutamine ka seda, et ta peab meeles hetke, mil Kristuse pääste jõudis inimkonnani. Kristus tuli, et elada inimese elu ning Ta andis sellele hea suuna. Tänapäev õpetab meile ikka ja jälle, et Kristus tuleb siiani pidevalt tagasi, et päästa ja õnnistada. Need värskendavad vihmasabinad Issandalt kannavad endas õnnistust, mis saab ülima täiuse Kristuse teisel tulekul.

Kuna me tunneme Kristust tänapäeval, kuna Vaim lubab meil Teda vaadata silmast silma, ootame Tema tulekut rõõmuga. Paulus nimetas seda õndsaks lootuseks, sest see toob Kristuse taas Tema rahva sekka. Ühendus, mis meil on Vaimu kaudu Kristusega, muutub ühenduseks silmast silma.

Esimeste adventistide jaoks tähendas väljend „õnnis lootus“ hüüdu kogu maailmale. Nad jutlustasid sellest, nad kirjutasid sellest laule, nad isegi lõpetasid kirja lausega „õndsas lootuses Sinu...“. Iga inimene, kes usub Piibli sõnumit, on väga lähedal õndsale lootusele.

Selline lootus võib meie tänapäeva täielikult muuta. Mida õpetab see täna sinule?

„Tegutse selles suunas, et sinus pulbitseks meeleheite asemel lootus.“