Sinu võimalus!
Avaldatud 27.1.2011, rubriik Päeva sõna
„Oma korralduste teedest lase mind aru saada, ja ma tahan meelt mõlgutada Su imeasjade üle!” (Ps 119:27)
Kas sa soovid igal päeval mõista teed, mille Issand on sulle valmistanud? Kindlasti soovid! Sul on võimalus alanduda Tema ette ning paluda tarkust kõigiks tegemisteks. Kui meenutame Tema heldust ja püüame mõista Tema teed, on elu ise kui imeasi.
Miks me peaksime mõlgutama mõttes Jumala imeasju? Milleks aru saada Tema korralduste teest? Aga kuidas muidu võiksime jagada oma Looja armastust teistele? Järgnev lugu annab vastuse püstitatud küsimustele.
Sõitsin koolibussiga ühepäevasele väljasõidule. Peale autojuhi ja minu oli bussis üks noormees ühest teisest kõrgkoolist. Me jõudsime õigeks ajaks üritusele kohale ning tegime ettenähtud osa.
Pärast tihedat päeva algas tagasisõit. Mul oli kaasas kaks pakitud raamatut. Ühe neist kinkisin ettevõtmise juhile, teine lebas ka tagasiteel kotis. Soovisin sellegi kellelegi kinkida. Jumal ütles mulle: „Kingi see raamat sellele noormehele, kes on sinuga bussis.” Ma mõtlesin nendele sõnadele: „Ma ei tunne seda noormeest. Tean vaid tema nime ning seda, kus ta õpib. Mida ma ütlen talle kingitust andes? Millise põhjuse ma nimetan? Mida ta minust arvab?”
Bussijuht kuulas kassetti rütmika muusikaga. Kui see lõppes, lülitas ta sisse raadio. Ma ei süvenenud sellesse muusikasse, vaid mõtlesin oma mõtteid. Veidi enne kohalejõudmist hakkas raadios kõlama tasasem laul ning ma jäin kuulama. Selle laulu refrääni sõnad olid järgmised: „It`s your chance!” – „See on sinu võimalus!” Avastasin, et need sõnad on justkui mulle öeldud. Jumal kõnetas mind läbi kuuldud laulu sõnade.
Enne seda, kui see noormees bussist väljus, ulatasin talle pakitud raamatu. Ta oli väga õnnelik ja tänulik. Ka mina olin Jumalale tänulik, et Ta valmistas mulle suurepärase võimaluse tunnistamiseks.
Jumala korralduste teed on imelised. Kui me ei järgi neid ja tahame oma korralduste teel astuda, muutub meie imeline elu süngeks. Kui ma ei oleks kuuletunud Jumala korraldusele, oleks mind saatma jäänud süütunne. Miks ma ei kasutanud võimalust? Miks ma hakkasin Loojale vastu? Kuid seekord, väljudes bussist, hõiskas mu süda ja ma mõlgutasin mõttes Jumala imeasja, mille Ta oli valmistanud.
Kuulakem igal päeval Jumala häält. Ja mitte ainult päeval, vaid ka öösel. Meenutagem seda, mida Ta on teinud ja käigem Tema korralduste järgi.
Katrin Dreiling