Salmidega 10 kuni 12 jõuame Kristuse kaheksast õndsakskiitmisest viimase juurde. See on kõige pikem, salmid 11 ja 12 on salmi 10 kommentaar.
Kristlus sel kujul, nagu Jeesus seda esitas, ei ole rahulik piknik. Kõigist maailma suurtest õpetajatest on Tema ilmselt kõige julmemalt aus. Ikka ja jälle rõhutab Ta fakti, et Tema järelkäijaid kiusatakse taga sellepärast, et nad on nagu Tema, et nad elavad põhimõtete järgi, mis on üldlevinud kultuurile diametraalselt vastupidised.
Kristluse tulemuseks on tagakiusamine kristliku elu igas valdkonnas: töökohal niisuguste probleemide pärast nagu soovimatus ebaausaid tehinguid teha või hingamispäeval töötada; perekonnas uute prioriteetide ja lojaalsuse pärast; ühiskondlikus elus uue elustiili pärast.
Ilmne tõsiasi on, et tõeline kristlus muudab inimesi. See viib nad välja kooskõlast „normaalse“ (loe: patuse) inimkultuuriga. Tulemuseks on tagakiusamine.
Osa sellest tagakiusamisest on leebe ja peaaegu märkamatu (välja arvatud tagakiusatavale), nagu näiteks ametikõrgenduse mittesaamine või edutamisest ilmajäämine või kõrgilt kohtlemine seltskondlikul üritusel.
Sageli on see julm. Näiteks Rooma keiser Nero määris usklikud pigiga kokku ja süütas põlema, et need valgustaksid elavate tõrvikutena tema aeda. Teised õmbles ta loomanahkade sisse ja lasi siis oma jahikoertel nad ribadeks kiskuda.
Julmuste loetelu jätkub üha. Isegi Jeesus polnud erand. Ta suri piinavat ja alandavat ristisurma.
Ja tagakiusamised ei ole veel kaugeltki läbi. Ilmutusraamatu 13. peatükis on sellel teemal palju kirjutatud. Tagakiusamised jätkuvad aegade lõpuni.
Ent pane tähele, tagakiusamine, millest Jeesus kõneleb, on „õiguse pärast“. Igasugune tagakiusamine ei too õnnistusi.
Aga kui inimesed kanntavad ustavuse pärast Kristusele, siis peaksid nad rõõmust hüppama, sest nende „palk on suur taevas“. (Lk 6:23)
In English