John Wayne ei olnud küll vooruse kehastus, kuid see lause, mida ta üle õla hüüdis, kui ta tõmbus küüru ja jooksis otse lindpriide lõõmava peiduurka poole, kehtib pastori pärast palvetamise juures: „Kata mind, kui ma sisse lähen!”
Apostel, pastor, evangelist ja jutlustaja Paulus ei oleks enam selgemini saanud väljenduda. Kuulid vihisevad ja põrkuvad kõikjal meie ümber, me kõik oleme nähtamatu vaenlase − „kurjade taevaaluste vaimude”, nagu kirjeldab meie tänane tekst − risttule ja võrgu all. Kuid Paulus teadis, et on see aeg, mil risttulest hoolimata on tema osaks jalule tõusta ja „sisse minna” ürituse ja riigi nimel, mida ta teenis. „Palvetage minu pärast” tähendas lihtsalt „katke mind, kui ma sisse lähen”. Sest ühise palve tulejõu all teadis Paulus olevat varjava kaitse ja võimekust andva väe.
Garrie Williams jutustab oma pühendusraamatus „Welcome, Holy Spirit” („Tere tulemast, Püha Vaim”) loo suurest šoti jutlustajast James Stewartist, kes pidas enne Teist maailmasõda ühes suures Euroopa linnas äratuskoosolekute seeriat. Koosolekud algasid reede õhtul ainult seitsme inimesega, kuid viie päeva pärast oli kuulajaskond kasvanud plahvatuslikult tuhandetesse, kellest paljud pöördusid. Stewart oli hämmastunud. Ühel õhtul enne jutlust tundis ta, et on täiesti sobimatu kogunenud tohutule rahvahulgale evangeeliumi kuulutama, ning läks keldrisse, et tõsiselt Jumalat anuda. Pimeduses palvetades tundis ta väe lähedust ja mõistnud, et ta pole üksi, süütas lambi. Kauges nurgas oli 12 naist, näod taeva poole. Ja kohe teadis jutlustaja, kust tuli see üleloomulik puhang.
Pole ühtki pastorit ega jutlustajat, kes ei teaks, kust see vägi tuleb. Ja sellepärast kutsun sind tõsiselt üles olema põlvili oma pastori, tema abikaasa ja laste pärast. Alles igavikus saab selgeks, missuguse varjava kaitse ja võimekust andva väe andis Vaim üksnes sellepärast, et võtsid iga päev aega oma pastori pärast palvetada.
Aitäh.
In English