ÄRGE HÄBENEGE JEESUST

Paljudel noortel pole Jeesuse meelsust. Nende südameis pole Jumala-armastust, seetõttu võidutseb neis loomulik tõrksus Jumala Vaimu ja pääste asemel.

Need, kellel on Jeesuse usk, ei tunne risti kandes häbi endast kogenenumate ees. Nad soovivad kogu hingest teha Jumala tahet ning nad igatsevad kuulda nõuandeid vanematelt kristlastelt. Neid aidatakse rõõmuga. Jumala armastusest soojendatud südamed ei komista kristlikul teel. Nad räägivad Jumala Vaimu tööst, nad laulavad sellest, palvetavad selle eest. Sageli aga hoiab noori tagasi vaid usupuudus. Nende endi elu paneb nende peale needuse – nad teavad, et nad ei ela puhast elu ning just seetõttu pole neil kindlust ei Jumala ega koguduse ees.89

Me peaksime rohkem rääkima Jumala armust ja halastusest, Päästja armastuse võrreldamatust suurusest. Meie sõnad peaks sisaldama ülistust ja tänu. Kui meeled ja süda on täis armastust Jumala vastu, tuleb see ilmsiks ka vestlustest. Pole raske jagada teistele oma vaimulikust elust saadud ande.90

Ära kunagi häbene oma usku, ära kunagi ole vaenlase poolel. “Teie olete maailma valgus.” Mt5,14 Sa peaksid oma usku tutvustama kui kallihinnalist tõde – tõde, mille peaksid vastu võtma kõik, et see neid päästaks. … Me peaksime võitlema head usuvõitlust ning olema “kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!” 1Ko 15,5891

Püha elu mõju inimesele on parim jutlus, mis räägib kristluse kasuks. Vaidlemine tekitab ainult vastuseisu, seevastu jumalikul eeskujul on vägi, millele on raske vastu panna.92