Kas Jumal tõesti annab meile kõike? Ma mäletan ennast noore mehena sportautot palumas. Ma ei saanud seda kunagi. Üliõpilasena palusin veidi lisaraha, et saaksin oma perele midagi enamat lubada kui lihtsalt esmavajaduste rahuldamine. Me pidime jätkama esmatarbekaupadest elamist. Sellele küsimusele vastates tuleb alati konteksti meeles pidada. Mõningate kristlaste suurim viga on Jumala tõotuste eraldamine kontekstist, mis kannab hoolt nende tähenduse eest. Tänase teksti tõotus, et Jumal kingib heldelt oma lastele kõike, on antud lunastusplaani taustal. Paulus ütleb, et me saame olla täiesti kindlad, et Jumal, kes „on meie poolt”, varustab meid kõige päästeks vajalikuga. Selles pole apostlil vähimatki kahtlust. Kuidas me seda teame? Kuidas saame olla kindlad, et Jumal kingib meile kõik, mida päästeks vajame? Selle pärast, ütleb Paulus, et Ta „oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõigi eest”. See tekst meenutab meile 1Ms 22:16, milles Jumal õnnistab Aabrahami tema valmisoleku eest ohverdada Iisak. „Ma õnnistan sind tõesti,” ütles Jumal talle, „et sa [ei] … keelanud mulle oma ainsat poega”!”
Jumala ja Aabrahami vahel on suur vahe. Aabrahami kiideti valmisoleku pärast oma poeg ohverdada, kuigi ta ei pidanud ohverdust läbi viima. Aabrahami jaoks oli see usuproov. Jumala jaoks oli see tõelisus. Ta tõepoolest andis Kolgatal oma ainusündinud Poja maailma pattude eest.
Jumal pakkus Kristust „meie kõikide eest”. See fraas lisab Kristuse tööle isikliku varjundi. Ta ei surnud kunagi lihtsalt; ta võttis minu koha kui asendaja. Paulus esitab tänases tekstis põhjendusi, alustades suurematest, liikudes väiksemate poole. Ehk, kuna Ta on meile juba andnud suurima kingituse, mida võib ette kujutada (oma Poja), „kuidas ta ei peaks siis… meile kõike muud kinkima?” (Rm 8:32).
Oma Pojas andis Ta meile kõik. Rist on garantii Jumala jätkuvast heldusest, mis on pühendatud selle lõpetamisele, mida Ta Jeesuse Kristuse kingiga alustas.
In English