Kolmas ründav tähendamissõna on pulmapeost. Nagu esimesed kakski lõpeb ka see kohtumõistmisega nende üle, kes hülgavad Isa ja Poja.
Tähendamissõna jaguneb kaheks osaks. Esimene käsitleb Jeesuse ajaloolist kutset juutidele ja lõpeb salmis 7 selgesõnalise vihjega Jeruusalemma hävitamisele. See kordab mitmeid rentnike tähendamissõnas ilmseid teemasid.
Kuid salmis 8 toimub tähendamissõnas nihe, kui liigutakse juutidest kaugemale nende juurde, kes ei olnud algselt peole kutsutud. Salmid 8−10 on eeltähenduslikud evangeeliumikutse levimisele alates algsest juutidega tegelemisest kuni paganate kaasamiseni laias maailmas. Salm 9 algab suure misjonikäsu (Mt 28:19, 20) „Minge siis ...“ lähedase paralleeliga. Korraldus kutsuda „nii halbu kui häid“ peegeldab Kristuse enda kuulutustööd. Evangeelium on tõesti hea sõnum, et igaüks on pulma kutsutud.
Kuid kõik ei saa sinna jääda. Nad peavad olema kooskõlas kuningaga, kes käskis kõigil kanda pulmarõivast. Need, kel rõivast ei ole, leitakse olevat peole jäämiseks ebasobivad.
Pulmarõiva täpse olemuse üle on toimunud ohtralt diskussioone. F. D. Bruneril on ilmselt õigus, kui ta kirjutab: „Pulmarõivas Matteuse evangeeliumi kontekstis ei ole passiivne, omistatud (Pauluse) õigus, see on aktiivne, moraalne (Matteuse) õigus (5:20 ...). See on Jumala tahte täitmine (7:21; 12:50 ...). See on seadusekuulekate jüngrite kahetsuse tõendus (3:7−10 ...).“ See tõlgendus on kooskõlas Ilmutuse 19:8-ga, mis ütleb, et lunastatute peenlinane rüü on „pühade õiged teod“ (1968, RSV).
Nii leiame taaskord Jeesuse viitamas sellele, et tõeline ususuhe Temaga hõlmab mitte üksnes uskumist, vaid ka Jumala tahte täitmist. Usk pole pelgalt vaimne nõusolek, et Jeesus on Issand. See sisaldab Kristuse elu elamist.