Rõõmusõnum Patmoselt
Avaldatud 29.7.2012, rubriik Päeva sõna
„Ja naine põgenes kõrbe, kus tal oli ase, mille Jumal oli valmistanud, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva.” (Ilm 12:6)
Piibliuurijad on üldiselt ühel nõul, et Ilm 12 naine esindab ko-gudust, kes kannatab Saatana tagakiusamist, eriti pärast Jeesuse ülestõusmist. Tagakiusamine võib esineda eri viisidel.
Ma sündisin Manhattani Upper East Side'is, kui see oli suhteli-selt vaene piirkond (täna on selles kandis Ameerika kõige kallim kinnisvara). Minu vanemad said varsti nii jõukaks, et said endale lubada maja Hudsoni jõe teisel kaldal New Jersey's. Kuigi ma kas-vasin üles teises osariigis, pidasime end siiski njujorklasteks. Me käisime Manhattani kirikus ja kui meil oli juba piisavalt raha, õppisime vennaga linna adventkoolides.
New Yorgis oli raske üles kasvada adventistina. Enamus inimesi tänavatel olid ilmalikud ja sellele lisaks ei tundnud me end kunagi koduselt teiste koguduste kristlastega. Me olime väike hajutatud kogukond keset hiiglasuurt pilvelõhkujate ja keelatud lõbude maa-ilma. Nagu enamus njujorklasi kiirustasime meiegi ühest tuttavast paigast teise läbi võõraste ja tundmatute nägude džungli.
Ma ei saa öelda, et keegi oleks mind minu usu tõttu taga kiusa-nud. Ma lihtsalt teadsin, et olen teistsugune, isegi imelik. Ma soo-visin meeldida, aga naabrilapsed teadsid, et ma ei ole üks nende hulgast. Ma ei käinud nendega kinos ega osalenud kooli reedeõh-tustel tantsupidudel (ma käisin viis aastat riigikoolis). Kui mu sõb-rad küsisid, kas ma läheksin neile laupäeval külla, mõtlesin neile välja mõne vabanduse. Kui nad pakkusid õlut või suitsu, keeldusin nii viisakalt kui vähegi oskasin (kuigi võitlesin süütundega ümb-ruskonna kommipoes). Tagakiusatud? Ei. Kuritarvitatud? Ei. Põla-tud ja hüljatud? Eriti mitte. Minu mitteadventistidest sõbrad ja naabrid olid väga kenad inimesed. Veest välja sattunud kala? Jah. Võõras võõral maal? Kindlasti.
Kasvades tundsin end kodusemalt Ilmutusraamatus kui oma naabruskonnas. Mulle tundus, et Johannes mõistis minu vaeva maailmaga – keelatud lõbustused, teistsugususe, isegi imelik ole-mise tunne. Ta kirjeldas minu maailma. Kui ma lugesin naise koh-ta kõrbes, tundsin, et see naine esindab mind. Rooma maailm, nagu piibliõpetlased seda mõistavad, oli väga palju minu maailma sarnane.
Väike-Aasia kristlased vaevasid end küsimusega, kuidas pagan-likus maailmas elada ka siis, kui keegi neid taga ei kiusanud.
Issand, treeni mind suhteliselt kergetel aegadel olema ustav raskustes, mis Ilmutusraamatu kohaselt on tulemas.